Nõukogude turistide nutikas äri 80ndatel: Polümeeri kummiloomad läksid kaubaks ka valuuta eest

Kummist ja vahtkummist mänguasjade kõrval tootis Polümeer nööpe, palle, hokilitreid ja koguni kumminuiasid, mis 1990-ndatel olid Eesti piirikaitsjate ainsad relvad.

Nõukogude aja laste mänguasjamaailm ei olnud sugugi nii värvikirev ja mitmekesine kui tänapäeva lastel. Kui omaaegses Salvos valmistati plastist nukke, nukumööblit ja kuukulgureid ning Normas puidust ja plekist autode kõrval koguni mikromootoriga elektromehaanilisi mänguasju, siis Polümeer rõhus vahtkummist ja täispuhutavatele kummist loomadele.
Täispuhutavad koerad, kassid, pardid, kuked ja elevandid täitsid isegi kaisulooma rolli. Aga need olid hinnas ka välismaal. Mäletan 1980. aastate algusest üht sünnipäevapidu, kus üks lauakaaslane rääkis oma reisist toonasesse Jugoslaaviasse. Juba see, kuidas kellelgi oli õnnestunud sügaval stagnatsiooniajal pääseda Jugoslaaviasse, mis oli ametnike silmis võrdsustatud kapitalistliku riigiga, oli eraldi kuulamist väärt. Tema äri Polümeeri kummiloomadega lõi aga üldse pahviks. Nimelt oli ta nõukogude turismigrupiga Jugoslaaviasse minnes pistnud oma reisikohvrisse paarkümmend täispuhutavat kummilooma. Ning kui ta ühes Aadria mere äärses kuurordis liivarannal päevitades need kummiloomad täis puhus ja enda ümber ringi sättis, olid kohe kohal ka ostuhuvilised. Kummiloomad läksid valuuta eest müügiks nagu soojad saiad.