Ministeeriumi kunstinõunik: Eesti süsteem on üles ehitatud sellele, et loojatele ei maksta. See ei saa nii jätkuda

Suur osa probleeme laheneks, kui loomingu eest makstaks mõistlikult ja õiglaselt, ütleb kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Kultuuriministeerium tellib uuringu, mille tulemusel võib põhjalikult muutuda kogu loovisikute tasustamise süsteem. Eesmärk on, et kunstnikud saaksid oma töö eest õiglast tasu ja tagataks sotsiaalsed garantiid. Lähemalt selgitab seda pikaaegne kultuuriministeeriumi kunstinõunik ja muudatuse eestvedaja Maria-Kristiina Soomre.Siiani on loomepalka saanud kunstnikud ja kirjanikud. Kas on plaanis meedet laiendada ja edaspidi võivad toetust saada ka tantsijad, disainerid, muusikud jt?Eelmise aasta Praxise uuring näitas, et osa loovisikute toimetulek on muret tekitav. Nüüd tellime uuringu, et täpsemalt kindlaks teha, kas ja kuidas liigub eri loomevaldkondades raha loojateni ja kus on süsteemis „pimetähnid”. Samal ajal vaatame n-ö nullist otsa nii sellele, keda ja mille alusel riik toetama peaks, kui ka sellele, mida sotsiaaltagatiste vallas paremini teha annaks. Kuulame aktiivselt nii loovisikuid, loomeliite, kultuurikorraldajaid kui ka ametkondi.
Kunstniku- ja kirjanikupalk on tehtud plaastrina senisele olukorrale. See on lihtne süsteem, aga sellel on ka oma hädad. Uus uuring peaks selgitama, mis on olnud loomepalkade mõju ja kas see on hea lahendus. Ja kui on, siis kui palju peaks palgalisi kunstnikke ja kirjanikke olema ning kes veel peaks palka saama.
Esimesed „uued kahtlusalused” oleks ilmselt filmitegijad, heliloojad ja interpreedid. Näiteks kui režissööril käib mängufilm, siis saab ta selle eest makstud – isegi kui mitte nii väärikalt, kui tahaks. Suur probleem on aga kahe filmi vahelisel perioodil: pole süsteemi, mis teda siis aitaks.