Haigete eest hoolitsemine, toidu, ravimite ja muude esmatarbekaupade kättetoimetamine, meie igapäevaste jäätmete kõrvaldamine, kaupluseriiulite täitmine ja töö kassades - kõik need inimesed, kelle elu pole COVID-19 pandeemia tõttu seiskunud, on tõestuseks, et tööd ja töö tegijat pole võimalik pelgalt kaubaks taandada. Inimeste tervist ja abivajajate eest hoolitsemist ei saa reguleerida vaid turujõud.

Kui jätame need ainuüksi turu määrata, on oht, et ebavõrdsus süveneb punktini, kus ohvriks tuuakse just kõige ebasoodsamatest oludest pärit inimeste elud. Kuidas seda vastuvõetamatut olukorda vältida?