AAVO KOKK: Citām bankām nedraud Parex liktenis*

See on tellitud lugu. Päevalehe arvamustoimetaja meilis üleeile ja küsis, kas võiksin kirjutada oma kolmapäevase triibu härrade Kargini ja Krassovitski äri põhjaminekust ehk Parex Banka saatusest. Olgu siis nii.

Parex Banka, üks Läti suuremaid, kui mitte kõige suurem, on hätta jäänud ja valitsuse abiga ära päästetud. Sellega on aga hulk küsimusi õhus. Kas nüüd võib rahulikult sinna panka raha panna? Kas Parexi päästmine oli halb või hea uudis? Kas sama asi võib juhtuda ka teiste pankadega? Kas Eesti on sellest võitnud või kaotanud?

Eesti Panga poolt olen kuulnud kommentaari, et see oli hea uudis, sest näitas, et Läti valitsus on valmis otsustavalt tegutsema. Muidugi on eestipankuritel õigus: pangad püsivad kindlalt vaid siis, kui neid usaldatakse. Kui kord on panga vastu usaldus kadunud, siis saab seda taastada vaid nii, et mõni väga usaldusväärne tegelane astub juurde ja ütleb, et tema tagab raha säilimise. Kuna jumalat ei ole alati käepärast, siis langeb see ülesanne valitsusele. Ja just seda Läti valitsus tegigi: härra Kargin sai oma aktsiate eest ühe lati ning härra Krassovitski ühe lati. Nüüd on panga suuromanik Läti riik.

Kahjuks on maailmas väga palju neid, kes nägid Parexi juhtumit hoopis teisiti. Olen viimase aasta jooksul kohtunud kümnete Euroopa ja Ameerika analüütikutega, kellel on Baltimaade tulevikust väga selge kontseptsioon. Kõigepealt jääb hätta Läti majandus, siis Eesti majandus ja lõpuks ka Leedu majandus. Pangad satuvad raskustesse ja rahakursid on ohus. Parexi juhtumist leiavad need naised ja mehed oma teooriale kinnitust. Läks täpselt nii, nagu nad ennustasid ja seega on enam kui kindel, et nende teooria on õige ning järgmisena tuleks pangauudiseid oodata Eestis.

Ma isiklikult arvan, et nende teooria ei ole õige ja Eesti suured pangad on üsna kindlad. Probleem on aga selles, et nood naised ja mehed seal Euroopas ja Ameerikas mõjutavad otsuseid. Nad ütlevad oma ülemustele, et Baltimaad on riskantsed ja nonde riikide pankadele ei tasu laenu anda või tuleks küsida väga kõrget intressi.

/---/

JÄTKUB

Teksti lõpuni lugemiseks on kaks võimalust: (a) lugeda seda Eesti Päevalehes; (b) saata kiri aadressil [e-mail] märgusõnaga TELLIN ja lisada sinna juurde, kes te olete ja mida teete. Mind huvitab, kes mu tekste loevad.

Aavo Kokk

* Pealkirja tõlge: “Teisi pankasid ei ähvarda Parexi saatus”. Nii olevat öelnud Läti keskpanga president.