Advokaat: kobareelnõuga võitis teerullipoliitika, võtkem parem eeskuju Lätist-Leedust

Järjekordne kobareelnõu on hea õigusloome põhimõtteid ohvriks tuues seaduseks saanud. Vabariigi President, kes sai hästi aru, et see kobar on nii üldiselt kui ka mitmes konkreetses punktis põhiseadusega vastuolus, kuulutas selle jõulureedel siiski välja. Presidendil oli võimalus tegutseda põhiseaduse garandina ja jätta selgelt põhiseadusega vastuolus olev monstrum välja kuulutamata, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata.

Nii tänased kui ka tulevased võimulolijad said selge signaali, et selline asjaajamine seaduste vastuvõtmisel ongi aktsepteeritav. Poogime omavahel mitteseotud ja läbikaalumata muudatused Riigikogus teisel lugemisel oleva eelnõu külge, käivitame turbomenetluse ja Kadrioru lossini on tagatud roheline foorituli. Ainult lihtsameelne võib arvata, et see on viimane kord. Parlamentaarset arutelu piirav teerullipoliitika ja maksumaksjatega eksperimenteerimine ongi uus normaalsus.

Kuigi väljendid „tark ei torma“ ning „seitse korda mõõda, üks kord lõika“ kõlavad rohkem peenhäälestuse tööriistadena, on nende taga sügavam mõte. Viimaseid maksumuudatusi ei ole mõõdetud kordagi. Uus valitsus lükkas pikemalt mõtlemata lõikuri täisvõimsusel tööle, mõõdulint kogub aga jätkuvalt tolmu nurgas, kuhu see juba eelmiste valitsuste poolt tagantkätt visati.

Turbokiirusel vastuvõetud muudatustes napib tahes tahtmata läbimõeldust ning suurema pildiga arvestamist. Nii on üheks muudatuste eesmärgiks nimetatud majanduse kiiret käimatõmbamist ja madalama sissetulekuga inimeste elujärje parandamist. Kõlab üllalt, kuid ühtegi konkreetset majandust käimatõmbavat meedet kobareelnõu muudatustest ei nähtu.

Selle asemel, et päriselt läbi mõelda ja analüüsida, kuidas majandust elavdada, tehti kiirkorras ümberjagamine, kus peamiselt aktsiiside kergitamisega rahastatakse maksuvaba tulu tõstmist. Sellesse ümberjagamisse on läbikukkumine sisse programmeeritud, kuna näiteks lahja alkoholi aktsiisi ennaktempos tõstmine on selgelt põhiseadusega vastuolus.

Ettevõtjatele anti 2015. aastal vastuvõetud seadusega selge lubadus selle kohta, millises tempos aktsiisid järgneval neljal aastal tõusevad, kuid juba järgneval aastal rebiti see lubadus puruks. Riigikohus on analoogses asjas öelnud, et selline käitumine on lubamatu, kui ei esine erakorralisi asjaolusid (nagu ootamatult saabunud ulatuslik majanduskriis või humanitaarkatastroof). Vaid valitsuse poliitiliste prioriteetide muutmine ei õigusta põhiseadusevastast sõnamurdlikku käitumist. Ei maksa unustada, et põhiseaduse rikkumisel on hind. Kui valitsus aastate eest sõnamurdlikult keskkonnatasusid tõstis, läks see maksumaksjale kokkuvõttes maksma 34 miljonit eurot.

Samal ajal kui meie tegeleme järjest enam maksukirve ettevõtjate selga suunamisega ning ressursside ümberjagamisega, on meie naabritel hoopis ambitsioonikamad visioonid. Nemad tahavad ka reaalselt majandusele elu sisse puhuda ja astuvad selleks konkreetseid samme. Läti lõi valdusettevõtetele soodsa maksurežiimi ning kehtestas maksusoodustused üle 10 miljoni euro suurustele investeeringutele.

Leedu on võtnud eesmärgiks saada Kesk-Euroopa finantstehnoloogia keskuseks ning on sel teel teinud suuri edusamme. Nii Lätis kui Leedus kehtivad maksusoodustused uurimis- ja arendustegevusse suunatud investeeringutele ning soodsad maksurežiimid alustavatele ja väikeettevõtetele, et motiveerida inimesi ise ettevõtlusega alustama ning seeläbi rohkem majandusse panustama.

Võib vaielda selle üle, kas Läti ja Leedu plaanid on praeguseks hetkeks nende majandust märkimisväärselt turgutanud või kas tegemist on parimate mõtetega. Selge on aga see, et vastupidiselt Eestile nad vähemalt üritavad riiki ressurssi juurde tekitada ja sellega kõigi elanike elujärge parandada. Samuti saadab see välisinvestoritele sõnumi, et Lätil ja Leedul on plaan ning soov oma riigis ettevõtlust hoida ja arendada.

Pahelisele õigusloomele ning seosetutele kobareelnõudele tuleb näidata punast kaarti. Läbimõtlematud ja lühiajalise poliitilise kasu lõikamise eesmärgil tehtavad turbomuudatused peavad lõppema, kuna selline mõtteviis takistab meil nägemast suurt pilti ja tegemast pikaajalisemaid plaane selle kohta, kuidas majandust mõtestatult arendada.

Võtame vaesuse ümberjagamise asemel ette kasvõi Erkki Raasukese juhitud majanduse elavdamise töögrupi aruande, kus on mitmeid ettepanekuid majanduse elavdamiseks. Neid meetmeid läbimõeldult kombineerides on meil suurem võimalus majandust kasvatada ja inimeste heaolu parandada kui olemasolevat ressurssi ümber jagades.