Ajaloolane Toomas Karjahärm: Vene tsaaririigis oli Päevaleht opositsiooniline, Nõukogude-meelsetele aga kodanluse häälekandja

Tänase kalendri järgi 29. detsembril 1905 ilmus Päevalehe esimene number. Tänu innovatsioonile tõusis Päevaleht lühikese aja vältel Eesti mõjukaimaks väljaandeks. EPL uuris ühelt parimalt Eesti 20. sajandi esimeste kümnendite tundjalt, ajaloolaselt Toomas Karjahärmilt, miks asutati nendel keerulistel aegadel tiheda konkurentsiga turule uus ajaleht.

Nõukogude ajaloolased nimetasid Päevalehte juhtivaks kodanluse häälekandjaks. Tegelikult oli lehega seotud rohkearvuline tegelaskond üsna kirju. 

Toimetuses ja autorite hulgas oli nii radikaale (nt Jüri Vilms, August Hanko, Peeter Ruubel, Johannes Voldemar Veski, Eduard Virgo), sotsialiste (Mihkel Martna, Karl Ast Rumor) kui ka mõõdukaid liberaale (Karl August Hindrey), kes kõik ajasid „eesti asja“.

Vene tsaaririigis oli Päevaleht valitseva korra suhtes opositsiooniline. Ta taotles poolparlamentaarse-poolisevalitsusliku riigikorra demokratiseerimist Lääne-Euroopa eeskujul.

Esimesel iseseisvusajal oli Päevaleht ainuke väljaanne, mis pakkus tollastele parteilistele väljaannetele alternatiivi.