Ajaloolased protestivad väikese tähe vastu
Miks te uue reegli vastu olete?
Suur osa ajaloosündmusi kannab kujundlikku nimetust. Näiteks must neljapäev ja rooside sõda. Suure ja väikse algustähe eristusest loobudes võib tekkida olukord, kus lugejal on kaunis raske aru saada, kas peetakse silmas kellegi piduse kolmapäeva järgset peavalupäeva ja räägitakse ootamatust avastusest botaanikas või puudutab jutt hoopiski ülemaailmse majanduskriisi algust 1929. aasta 24. oktoobril ja võitlusi Inglise kuningatrooni üle 1455–1487. Ka röövib väike algustäht võimaluse tituleerida mingeid konkreetseid ajaloosündmusi mõne kujundliku epiteediga, näiteks nimetada Seitsmeaastast sõda (1756–1763) esimeseks maailmasõjaks, sest selle lahingud hargnesid mitmel mandril.
Emakeele selts soovitab segaduse vältimiseks lisada lihtsalt daatumi. Kas sellest ei piisaks?
Muutust õigustatakse sellega, et praegune kord on liiga keeruline. Ent daatumid lisaksid keerukust veelgi – usutavasti oskavad vaid vähesed kõiki vajalikke sündmusi peast dateerida. Palju lihtsam oleks kasutada esisuurtähte.
Ehk siis Suur Nälg, suur nälg või Suur nälg?
Nõustume emakeele seltsiga, et loobuda tuleks just läbiva esisuurtähe kasutamisest, millega on püütud ideoloogilistel eesmärkidel õilistada mõningaid ajaloosündmusi (näiteks Suur Isamaasõda või Eesti Vabadussõda). Seetõttu oleme ajaloolastega selgelt seda meelt, et kõige lihtsam ja toimivam lahendus on kirjutada kõik tavakasutuses juurdunud ajaloosündmuste nimetused esisuurtähega.
Millal ja mille järgi otsustada, et peaks kasutama suurt tähte? Kas ei või tekkida oht, et hakkame mingeid sündmusi liiga vara ja liigselt tähtsustama?
Esisuurtäht ei viita sündmuse tähtsusele, vaid selle ainus ülesanne on anda mõista, et nimetuse taga on konkreetne ajalooline sündmus. Kirjutades Verine pühapäev esisuurtähega ei taha me õilistada Peterburi tööliste demonstratsiooni tulistamist, vaid peame silmas konkreetselt seda ajaloolist episoodi, mitte näiteks viimast ohvriterohket nädalavahetust liikluses.
Emakeele selts väidab, et otsus olevat tehtud koos ajaloolastega. Ent teie pöördumisest nähtub, et paljud ajaloolased on selle vastu.
Kuigi otsuses on viidatud konsultatsioonidele ajaloolastega, siis tegelikkuses piirdus see ühekordse koosviibimisega kahe ajaloolase juuresolekul, kes pealegi väljapakutud otsust üksmeelselt ei toetanud. Praegune ühispöördumine näitab selgelt, et kutseliste ajaloolaste enamus keeletoimkonna otsust ei toeta. Ühtlasi on pöördumises kutsutud keeletoimkonda üles tihedamale koostööle ajaloolastega, et sedalaadi olukordi edaspidi vältida. Kuid koostöö eeldus on mõistagi ajaloolaste seisukohtade ja kompetentsi arvestamine.
Loe ajaloolaste pöördumist siit!
