ALEKSANDR DUDNIKOV: Finantskriis murendab Vene majandusmudelit
Seekord võib olukord osutuda oluliselt tõsisemaks kui kümme aastat tagasi. Venemaa finantsturgude teenistuse (FSFR) korraldusel oli Venemaa börsidel kauplemine eile juba kolmandat päeva katkestatud.
Venemaa avalikkus ning suur osa Vene poliitikuid on seni absoluutselt kindlalt veendunud, et mingid majandusvapustused pole praegu Venemaale ohtlikud. Tõepoolest, kui palju riike maailmas saab kiidelda positiivse kaubandus- ja maksebilansiga, maailmas suuruselt kolmanda kullavaruga (mahult 500 miljardit dollarit) ning sellega, et iga päev teenib riigikassa toorainemüügist miljard dollarit.
See kõik on tõsi ning Venemaale ei tähenda mingit ohtu isegi kapitali väljavool, mis ulatub juba 20 miljardi dollarini, ega naftahinna alanemine, sest hind jääb ikkagi suurusjärgu võrra kõrgemaks kui varasematel aastatel; hirmus ei ole isegi kümmekonna panga pankrot ega asjaolu, et Vene korporatsioonid peavad leidma raha refinantseerimaks oma juba 200 miljardi dollarini ulatuvaid võlgu rahvusvahelisel rahaturul.
See kõik pole probleem – aga ainult juhul, kui loetletu juhtub ükshaaval ning seda saab lahendada eraldi.
Praeguste sündmuste dramatism seisneb selles, et kõik probleemid on tekkinud korraga, ning see paneb tõsiselt proovile Venemaa majandusmudeli. Venemaa jaoks on selle mängu panus väga kõrge. Esialgu jääb Venemaa endiselt üheks maailma juhtivaks tooraineeksportijaks ning valuutareservide omanikuks. Kuid praeguses olukorras piisab vaid ühest valest liigutusest...
Ühe Venemaa suurema investeerimispanga KIT Finansi (millel muide on tütarfirma Eestis – KIT Finance Europe) pankrot oli viimane tilk, mis pani riigi rahanduse eest vastutavad tippametnikud mõtlema sellest, kui ähvardavaks võivad sündmused kujuneda. Reaktsioon oli, nagu öeldakse ka Venemaa sõjategevuse kohta, ebaadekvaatne.
Usaldamatuse hüppeline kasv
Valitsuse praegune käitumine tekitab samuti hirmu. Börsidel kauplemine on peatatud, kuni valitsus saab aru, mis toimub. Tundub, et KIT Finansi näol on tegemist Bear Stearnsi Vene variandiga. Või ei ole see veel piisavalt arusaadav? Kas pole juba aeg mõelda, kes osutub Venemaa Lehman Brothersiks?
Nüüdseks on Vene pangad juba kokku puutunud likviidsusprobleemiga. Sellest annavad tunnistust kõrged intressid pankadevahelisel laenuturul, kus protsendid ulatuvad kaugelt üle kümne. Lähima kuu jooksul peavad Vene pangad maksma 403 miljardit dollarit ainuüksi Venemaa rahandusministeeriumi deposiitide lunastamiseks, mis vähendab veelgi nende likviidsust. KIT Finansi juhtumi tõttu on ka pankade usaldamatus üksteise vastu kasvanud mitmekordseks.
Venemaa rahandusministeerium ise vaevalt suudab finantsturge aidata. Piisavate omavahendite puudumise tõttu läheb ükskõik milline rahandusministeeriumi poolne abi selleks, et refinantseerida pankade juba varem rahandusministeeriumi ees võetud kohustusi. Venemaa keskpanga repo-oksjonid võivad osutada piiratud toetust, sest võib arvata, et suur osa sellest, mida saab pantida, on juba tagatiseks panditud.
Sellises olukorras ei jäänud Venemaa keskpangal üle midagi muud, kui vähendada pankade kohustuslikku reservi. Ehkki see otsus võib kaasa tuua massilisi süüdistusi, á la et see oli võimalikest kõige halvem lahendus, seisneb olukorra dramaatilisus just selles, et see oli ainus võimalik lahendus. Vastasel korral seataks ohtu kogu Venemaa finantssüsteemi stabiilsus ja eelarveraha väljamaksmine.
Sellise otsusega lahendab Venemaa keskpank lühiajalised raskused, kuid Vene pankade likviidsusprobleem ei kao kuhugi. Kuidas pangad ja võimuesindajad kavatsevad olukorrast välja tulla, ei tea praegu mitte keegi.
