Hetkel ei pälvi laste seksuaalse arengu toetamine Eestis piisavat tähelepanu. Säärane vägivald aga, mida nimetatud artiklis käsitletakse, on suuresti seotud teadmatusega: lapsi ei toetata nende seksuaalses arengus piisavalt, nad on segaduses ning saavad info adekvaatsete allikate asemel neist, mis moonutavad arusaamu sellest, mis on normaalne ja aktsepteeritud.

Hea uudis on, et selleteemalised tasuta koolitused lapsevanematele, õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele on Eesti elanike tervisekäitumist edendava Terve Eesti Sihtasutuse eestvedamisel ning koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ toetusel algamas juba tänavu sügisel ning huvitatud saavad astuda esimese sammu olukorra parandamise suunas, võttes julguse kokku ja alustades iseenda teadmiste täiendamisest.

Need koolitused on sündinud veendumusest, et seksuaalsusega seotud teadmised peaksid olema võõrandamatu osa nii tänaste noorte kui ka täiskasvanute haridusest ja haritusest.

Lüngad seksuaalhariduses avalduvad juba ammuilma valulikult, väljendudes nii ebaadekvaatses enda seksuaalsuse väljendamises, HIV jt sugulisel teel nakkuvate haiguste levikus kui ka ilmajäätuses emotsionaalsest toest, mida täiskasvanud peaksid lapsele tema arengus pakkuma.

Paljude lapsevanemate seas on levinud väärarusaam, just kui käsitletaks seksuaalsusega seotud teemasid kõikides Eesti koolides põhjalikult ning lapsed saavad kogu vajaliku info sealt.

Tegelikult peaks terviklikum lähenemine terviseõpetusele ja sealhulgas ka seksuaalkasvatuse teemadele jõudma koolidesse aastal 2011. Seega on meil hetkel ainult lootus, et mõne aasta pärast jõuab seksuaalharidus järjepidevana koolide õppekavasse.

Uuendatud õppekava realiseerumine on aga kriitilise tähtsusega tulvaste põlvede seksuaaltervise parandamiseks, sealt omandatavad teadmised aitaksid noortel teha teadlikumaid valikuid oma seksuaalkäitumises.

Kuidas kaitsta last seksuaalsusega seotud ohtude eest?

Liig oleks nimetada ühtainsat tegurit, mis või kes lastevahelise seksuaalse vägivalla sagenemist põhjustab. Eks seda mõjutavadki kõikvõimalikud protsessid ühiskonnas ning süüd ühele inimgrupile, institutsioonile, nende tegemistele või tegematajätmisele veeretada oleks ennatlik. Küll aga on seksuaalharidus üks viis, kuidas seda probleemi leevendada.

Terve Eesti SA koolitajad kõnelevad sellest, kuidas lapsi seksuaalsusega seotud ohtudest hoida. Juba alates lapse sünnist on võtmeroll selles lapsevanemal. Ideaalis on vanema ülesanne olla ühelt poolt info andja – oluline on, et ta julgeks või tahaks rääkida lapsega seksuaalsuse arengust, olgu tegu väikelapse või teismelisega. Teisalt on tähtis, kui vanem sel teemal ise rääkida ei taha või ei julge, mitte pead liiva alla peita.

Kui vanem ei ole valmis ise oma järeltulijaga rääkima, peaks tal olema nii palju teadmisi, et suunata laps sinna, kust ta tuge saab: teine täiskasvanu, infomaterjalid internetis, nõustajad jne. Peamine on, et laps ei jääks kasvama üksinda ega infot hankima meediast või pornofilmidest.

Lapsevanema teine roll on olla filter ja normaliseerija tohutu infovoo vahel, mis tuleb internetist ja meediast. Tähtis on, et lapsevanem võimaldaks lapsele adekvaatse pildi, mitte ei jätaks infot õhku rippuma.

Meedia roll

Meedia mõju on üks tegureid, millest noorte seksuaalkäitumisega seoses tihti räägitakse ning mis ka Terve Eesti SA koolitustel tähelepanu all on. Eesti Seksuaaltervise Liidu koolituskeskuse juhataja ja Terve Eesti SA koolitaja Irje Tammelehe hinnangul võib meedia olla üks mõjureid seksuaalkäitumise kujunemisel. “Seksuaalsuse kajastamine meedias võib olla ebaadekvaatne ning kuna lapsed ei filtreeri ära tõest infot, siis selline üle-seksualiseerimine võib olla üks osa probleemist. Kindlasti on aga palju muid tegureid."

Meedia pakub palju head ja kasulikku, kuid sealt tuleb palju ka ebaadekvaatset, mida lapsed ja noored alati ära ei tunne. Juhendamata ei pruugi nad eristada tõest ja kasulikku infot, milles domineerib konstruktiivne hariduslik pool, sellest, mis on moonutatud. Seepärast pöörame ka koolitustel suurt tähelepanu sellele, et panna lapsevanemad ära tundma võimalikke ohte ja riskiallikaid meedias ning anda oskusi nende ohtude ja riskidega tegelemiseks.

Üks koolitustel käsitletavaid probleeme, mis Eesti kontekstis eriti teravalt esile tuleb, on HIV levik. Eesti on HIV-sse nakatumise sageduselt Euroopas esikohal ning nakatuvad üha enam tavaelanikkonna (s.o mitte riskirühmade nagu sekstöötajad või süstivad narkomaanid) esindajad.

Vastutustundlik lapsevanem peaks olema võimeline läbi enesekoolituse ise neid ohte teadvustama ning silmaklappe ette panemata kaitsma oma järeltulijaid. Iga lapsevanem peaks mõistma, et iseenda teadlikkust tõstes ja ennast harides suudab ta ka oma last paremini hoida.

Seksuaalsusel pole vanusepiiri

Kuuldes kõneldavat laste seksuaalsusest, võib mõnigi täiskasvanu ilmselt ehmuda, küsides endalt, kas ja kuidas peaksin oma pisipõnnist mõtlema seksuaalsuse kontekstis. Kas nüüd ei lähe koolitajad üle piiri, kutsudes koolitustele ka imikute vanemaid?

Lapse seksuaalne areng algab sünnihetkest, inimene on seksuaalne sünnist surmani. Seksuaalsuse all ei peaks seejuures mõistma vaid seksi, vaid ka kohanemist enda kui nais- või meessoost isikuga, oma identiteedi väljakujunemist lähedaste suhete kontekstis, läheduse tajumist ja õppimist ning palju muud.

Üks nõrkusi, mis tihtipeale noortele jagatavate teadmiste puhul esile tuuakse, ongi ülemäärane keskendumine seksile endale ning selle tagajärgedele nagu soovimatu rasedus ja suguhaigused.

Seejuures jääb sageli piisava tähelepanuta suhete vaimne ja emotsionaalne pool: kuidas luua ja hoida lähisuhteid, kuidas toibuda emotsionaalsest kaotusest, kuidas toime tulla tunnete, soovide ja kahtlustega, mis tekivad elades ühiskonnas mehe või naisena jpm.

Loomulikult erineb info, mida eri vanuses lastele edastada, ning vorm, kuidas seda teha. Sellegipoolest on nii paariaastasele kui ka teismelisele oluline vanemate või teiste usaldusväärsete täiskasvanute tugi ennast väärtustavaks ning teiste õigusi austavaks inimeseks kujunemisel. Terve Eesti SA koolitustele on oodatud seega nii imikute kui teismeliste laste vanemaid, lasteaiakasvatajaid ning õpetajaid.

Lisainfot koolituse kohta saab siit.