USA rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton Foto: Reuters / Scanpix

Vajadus teha otsus, kas maailm hävitatakse või mitte, langes ühel 1983. aasta hommikul tagasihoidlikule Nõukogude valveohvitserile. Stanislav Petrovi arvuti teatas talle, et USA on saatnud Nõukogude Liidu poole teele vähemalt viis kontinentidevahelist raketti, mis jõuavad sihtmärgini 25 minuti jooksul. Ent alampolkovnik jättis häireteate mööda käsuliini üles saatmata ja hoidis sellega ära tuumasõja. Raketirünnaku teade osutus valehäireks.

Petrovile tehti tänutäheks noomitus, et ta polnud intsidendi ajal piisavalt hoolikalt märkmeid teinud, ja järgmisel aastal lahkus ta teenistusest. Ta suri möödunud aastal 77-aastasena ja jõudis ära näha, kuidas hakkab varisema julgeolekuarhitektuur, mis on viimase kahe põlvkonna jooksul ohjeldanud tuumarelvastuse võidujooksu. Võib ju tunduda, et tuumahädaoht on jäänud kuhugi külma sõja pärandisse, ent tegelikult on aatomirünnakute ärahoidmise raamistik üsna hiljutine.

Nüüd on USA paljuski rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni ärgitusel teatanud, et taandub 1987. aastal sõlmitud keskmaarakettide piiramise leppest (INF), mis hoidis suurema hulga tuumarelvi Euroopast eemal. Otsus sündis pärast aastatepikkust protestimist, et Venemaa tiibraketikatsetused lähevad leppega vastuollu.

« Avalehele 44 Kommentaari