Andrus Kivirähk: Aitab kah Savisaarest!

Tähistame neil päevil väikest, kuid olulist juubelit. Kümme aastat on Eesti kuulunud Euroopa Liitu. Peaksime olema seal juba üsna hästi kodunenud ja meil peaks leiduma ideid, kuidas seda liitu paremaks muuta. Ometi näikse lähenevate eurovalimiste põhiliseks valimisloosungiks kujunevat hoopis „Ma ei ole Savisaar!”.

See on pentsik. Umbes nagu läheksid poodi enesele kvaliteetset triiksärki ostma, müüja aga pakuks sulle muid rõivaesemeid alates sokkidest ja lõpetades salliga, põhjendades seda, et need pole ju püksid. Jah, selge see, et need pole püksid! Seda ma näen ka ise ega kavatsegi neid osta! Sest nad pole ka särk!

Eerik-Niiles Krossi plakatit Savisaarega suudlevast Putinist võis veel mingi määral mõista, ehkki europarlamendi valimistega pole sellelgi vähimatki seost. Aga Kross lubas juba kohalike valimiste ajal olla Tallinna linnavolikogus pinnuks Savisaare varbas ja täidab seda huligaanset kohustust nüüd ennastsalgavalt. (Ainult lugupeetud Varro Vooglaiust on kahju. Kui mitu lööki võis tema süda küll vahele jätta, kui ta nägi avalikus kohas suudlevate vanameeste fotot? Raamat homoliikumise valedest sai kohe mitu peatükki juurde!)

Reformierakonna valimisplakati Kremli taustal põrnitseva sünge Savisaare ja Eesti lipuga poseeriva helge Ansipiga võib aga küll oravapartei peakontori süveneva lubjastumise arvele kanda. Ikka veel elatakse mingis aastatetaguses kahemõõtmelises mullis. Või oleks õigem öelda – taas? Vahepealne ärev aeg on seljataga, Kallased eemale peletatud, peaministrivahetus lupsti ära tehtud, Kristen Michal mulla alt välja kaevatud ja uuesti aukohale seatud. Hakkame jälle vanaviisi elama, mõeldakse mõnuga ja tellitakse naeruväärne valimisreklaam, mille mõte peaks vist olema, et kui sa Ansipit Brüsselisse ei vali, saad Savisaare ja Kremli kellad veel pealekauba. Must ja valge koer on jälle platsis.

Paraku ei ole Savisaare küsimus Euroopa Parlamendi valimistel sugugi põhiline. Võiks isegi öelda, et need on valimised, kus Keskerakonnale antud hääled saavad Eestile kõige vähem kahju teha. Savisaar on öelnud, et tema nagunii Brüsselisse ei lähe (issake, aga kui ta läheks ja Tallinna linna rahule jätaks, küll oleks tore!), teistel keskerakondlastel on aga kombeks Euroopa õhku sisse hingates ootamatult terveneda ja parteist välja astuda. Nii et Savisaare valimiskampaaniasse tirimine näitab ainult halba maitset ja mõnede isikute peas seisma jäänud kellavärki. Keskerakonna „Rahu!” kuulutavate plakatite ees sai juba isu täis naerda. Aitab nüüd küll Savisaare fotodest, ega elu liiga lõbusaks ka muutuda ei tohi.

Lõppude lõpuks ei moodusta Ansip ja Savisaar ju sugugi täiuslikku vastandpaari! Kui oleks soovitud leida kedagi Ansipist radikaalselt erinevat, oleks tulnud vaadata näiteks Indrek Tarandi poole. Või seada Ansipi kõrvale Yoko Alender, siis oleks olnud erinev kõik, ka sugu!

Aga sellisel juhul poleks muidugi üldse selge olnud, kumb on must ja kumb valge koer…

Tahaks vahelduseks kuulda ka mõnda arukat valimislubadust.