On hämmastav, millise järjekindluse ja visadusega raisatakse USA-s ja Suurbritannias aega täielikele mõttetustele. Papa Kreutzwald saaks siit „Kilplastele” säravaid peatükke.

Brexit, mis oli arusaamatu kohe algusest peale, on tänaseks muutunud täielikuks naljanumbriks. Tõestust leiab tõsiasi: kui ikka üritatakse teha midagi erakordselt ebaloomulikku ja lolli, siis see ettevõtmine äpardub. Näiteks kui mõni kodanik, kes seisab ülespoole sõitval eskalaatoril, otsustab korraga otsa ringi keerata ja alla tagasi kõndida, siis ei osutu see teekond tal sugugi kergeks. Esiteks liigub eskalaator endiselt üles, samal ajal kui kodanik proovib allapoole sibada, teiseks on tal ees teised inimesed, kelle vahelt tuleb suure vaevaga läbi trügida. Võib üsna lihtsalt ennustada, et kokkuvõttes ei jõua kodanik kriipsu võrragi oma eesmärgi poole, vaid rabeleb ühe koha peal, tekitades teistele tüli ja ajades iseennast higiseks. Kõige naeruväärsem on see, et tegelikult pole kodanikul üldse mingit vajadust trepist alla minna – kui see peakski tal mingi nipiga õnnestuma, siis vahiks ta tõenäoliselt veidi aega juhmi näoga ringi, sügaks kukalt ja sõidaks eskalaatoriga üles tagasi.

Sama lugu on Brexitiga. Milline aja- ja energiakulu, pealegi täiesti arulagedal põhjusel. Ja siiani ka tulemuseta.

Sama ulmeline on Trumpi Mehhiko müüri plaan, mis sobiks pigem mingisse iidsesse muinasjuttu kui 21. sajandisse. Muinasjuttudes ehitasid kuningad torne, millega pääses kuule. Muistsest ajast on pärit ka Suur Hiina müür, aga juba Berliini müür mõjus piinliku anakronismina. Uskumatu, et säärane lapsikus võib põhjustada sedavõrd suurt segadust ja paisata segi paljude inimeste elu.

Ajaloost meenuvad kommunistlike diktaatorite ponnistused maailma oma näo järgi ümber kujundada, hoolimata isegi loodusseadustest. Nõukogude Liidus üritati muuta jõgede voolusuunda ja korraldati sundkollektiviseerimine, Hiinas mõeldi välja Suur Hüpe ja hävitati kõik varblased. Tagajärjed olid alati katastroofilised. Demokraatlikus ühiskonnas õnnestub ehk suurimad lollused hoida idee tasandil, aga halb on see, et nõmeduste vastu võitlemine väsitab ega lase samal ajal ette võtta midagi asjalikku.

Mida Briti parlamendis veel välja mõeldakse? Kuidas kulgeb Trumpi vägikaikavedu demokraatidega? Millised on Kilpla järgmised uudised?

Selle kõige taustal mõjuvad Eesti poliitikud nii armsatena. Näiteks vanameister Savisaar, kes lendas Oleg Grossi helikopteriga Narva, sõi seal soolapekki ja jõi ananassimahla ning toodi siis koju tagasi. Nii nunnu.