ANDRUS SAAR: Võtame vanadelt hääled?

Pal­jud vii­ma­se aja aru­te­lud Ees­ti ühis­kon­na hel­gest tu­le­vi­kust se­das­ta­vad, et kui meil po­leks ea­kaid ees, siis te­ren­daks Maar­ja­maal pa­ra­diis.

Mürgi­ta­tud loo­dus toob mei­le hää­le­tu ke­va­de, rünna­kud va­na­de ini­mes­te vas­tu aga rõõmu­tu ühis­kon­na.

Jah, va­na­de ini­mes­te hulk suu­re­neb ja see ei ole liht­salt pen­sio­nisüstee­mi prob­leem, vaid ter­ve komp­leks sot­siaa­le­lu va­lu­koh­ti. Ees­tis käib dis­kus­sioon val­da­valt sel­le üle, et pea­mi­selt noor­te­le tu­leks an­da va­li­mis­tel li­sahää­li (hää­leõigus las­te­le). Kuid sa­ma häs­ti võik­si­me va­na­delt liht­salt hää­led ära võtta. Ütle­me, et üle 70-aas­tas­te­le ai­tab ot­sus­ta­mi­sest. Noo­red tea­vad ju pa­re­mi­ni, mis on ühis­kon­na­le ja va­na­de­le hea. Aga kas ik­ka tea­vad?   

Kes näe­vad pa­re­mi­ni po­lii­ti­kat lä­bi – kas noo­red või va­nad? Kal­dun ar­va­ma, et va­ne­mad ini­me­sed tä­nu oma elu­ko­ge­mu­se­le. Noo­ri saab märk­sa liht­sa­malt hul­lu­ta­da kui va­nu.

Mil­les seis­neb va­na­de ini­mes­te „süü”? Ilm­selt sel­les, et nad on vae­sed. Ees­tis on va­na­dus­pen­sio­nid se­davõrd väik­sed, et ole­me ko­gu Eu­roo­pa Lii­dus sel­le näi­ta­ja­ga pu­na­seks la­ter­naks. Vae­sus võimal­dab osa pen­sionä­re ära os­ta kas 500, 700 või 1000 kroo­ni­ga aas­tas. Mõned os­ta­vad hää­le vaid pu­de­li vii­na eest.

Ku­hu saa­dud pen­sio­ni­li­sa va­na­del ku­lub? Pea­mi­selt kol­me­le ku­luar­tik­li­le: oma lap­sed või lap­se­lap­sed, üür, ars­ti­mid. Toi­du­ku­lu on see­juu­res tühi­ne. Mui­de, 90% Ees­ti ela­ni­kest on sei­su­ko­hal, et va­ne­ma­te ja va­na­va­ne­ma­te ra­ha­li­ne abi on noor­te­le pe­re­de­le suu­reks toeks (siin ja edas­pi­di and­med Saar Pol­li märt­si lõpus teh­tud uu­rin­gu tu­le­mus­test – toim). Kõne­le­ma­ta mui­du­gi las­te­hoiua­bist, mis ku­lub kõigi­le noor­te­le ära.

Tehniline lõhe

Va­nu ini­me­si pee­tak­se tih­ti­pea­le ajast ja arust ini­mes­teks, kes mit­te mi­da­gi ei ja­ga. Mil­lel see ar­va­mus põhi­neb? Ehk sel­lel, et kõik va­ne­mad ini­me­sed ei ole ala­ti uu­si­ma teh­ni­ka­ga kur­sis ja neil on säi­li­nud mõned ee­ti­li­sed ja kon­ser­va­tiiv­sed põhimõtted (näi­teks: võlg on võõra oma). Meie ea­ka­te hä­da seis­neb tih­ti­pea­le teh­ni­kaa­la­ses suut­ma­tu­ses. Kui sa oled ter­ve oma elu ela­nud nõnda, et su­le või pas­ta­ka­ga said oma as­jad ae­tud ja sa ei ole pi­da­nud kir­ju­tus­ma­si­nat ku­na­gi ka­su­ta­ma (Ve­ne ajal oli kir­ju­tus­ma­si­naid pea võima­tu saa­da ning ole­ma­so­le­vad olid KGB-s ar­vel), siis kui­das sa hak­kad järs­ku 60-aas­ta­se­na kla­via­tuu­ri sel­geks õppi­ma ning ar­vu­ti­ga suht­le­ma? Ja veel: kui ta­had ko­ju in­ter­net­ti, siis lao maal ela­des igas kuus vä­he­malt 300 kroo­ni laua­le. Pä­ris suur sum­ma, mi­da tu­leks pis­kust pen­sio­nist nä­pis­ta­da. Noo­red pea­vad va­na­ke­si sel­lest as­pek­tist saa­ma­tu­teks. Nad ei all­kir­jas­ta oma kir­ju di­gi­taal­selt, ei käi Fa­ce­boo­kis ega You­tu­be’is, he­lis­ta­vad ars­ti­le, et vas­tuvõtuae­ga kin­ni pan­na, sel­le ase­mel et ise in­ter­ne­tis see toi­ming ära te­ha jms.   

Võib-ol­la üks olu­li­si põhju­si, miks on tek­ki­nud ala­tead­lik va­na­de ini­mes­te tõrju­mi­ne, seos­tub rii­gi­pool­se väi­ke­se abi­ga nei­le, kes pea­vad hoo­lit­se­ma pe­re­kon­na va­ne­ma­te ini­mes­te eest. Ees­tis on vaid 17% ini­mes­test sei­su­ko­hal, et meil on pii­sa­valt sot­siaal­seid tee­nu­seid, mis võimal­dak­sid va­ne­ma­tel ini­mes­tel jää­da oma ko­ju ela­ma. See on Eu­roo­pa Lii­du rii­ki­de hul­gas kõige ma­da­lam näi­ta­ja.

Noor­tel ja va­ne­ma­tel ini­mes­tel on tõepoo­lest eri­ne­vad loo­tu­sed ja hir­mud. Va­ne­mad ini­me­sed tun­ne­ta­vad Ees­ti va­ba­du­se mait­set tei­si­ti kui noo­red. Ühed tea­vad, kui hab­ras on see näh­tus, tei­sed aga ei tea­gi oma ko­ge­mus­te­le toe­tu­des, et ek­sis­tee­ri­da võiks mi­da­gi muud. Põhjus, miks ar­va­tak­se, et noo­red ja va­nad on põhimõtte­li­selt eri sei­su­koh­ta­del, seis­neb sel­les­ki, et um­bes pool­te küsit­le­tu­te ar­va­tes puu­du­vad võima­lu­sed noor­te ja va­na­de kok­ku­saa­mi­seks, mõtte­va­he­tu­seks. Aja­kir­jan­dus näi­tab üld­ju­hul vaid väi­kest ag­res­siiv­set rühma va­nu ini­me­si, kes aeg-ajalt võit­le­vad pi­ket­ti­del oma pen­sio­ni­de eest. See loob­ki ne­ga­tiiv­se foo­ni ea­ka ku­van­di­le. Tõepoo­lest, pi­ket­ti­ja­te riie­tus ei vas­ta cat­walk’i nõud­mis­te­le ja nen­de nä­gu ei ka­ta mood­sad kree­mid-määr­ded. Kas nad on seepä­rast meist hal­ve­mad kui lo­be­keel­sed PR-nei­di­sed?

Mure perede pärast

Elup­rak­ti­ka näi­tab, et va­ne­ma­te ini­mes­te em­paa­tiavõime noor­te ini­mes­te suh­tes on üld­ju­hul suu­rem kui vas­tu­pi­di. See on ka loo­mu­lik, sest va­ne­mad ini­me­sed on ku­na­gi ol­nud noo­red ja sel­le­ga kaas­ne­vad rõõmud-mu­red on nei­le tut­ta­vad, noo­red aga po­le veel va­naks saa­nud ning seetõttu mõis­ta­vad pa­ra­ta­ma­tult va­ne­ma­te ini­mes­te prob­lee­me keh­ve­mi­ni. Ar­va­musküsit­lu­sed on näi­da­nud, et va­ne­mad ini­me­sed ei tun­ne mit­te su­gu­gi kõige suu­re­mat mu­ret oma pen­sio­ni­de, vaid hoo­pistükkis väi­ke­las­te­ga pe­re­de ma­jan­dus­li­ku olu­kor­ra pä­rast.  

Kar­tust, et pen­sionä­ri­de ar­vu­ku­se tõttu va­li­jas­kon­nas ar­ves­ta­tak­se vä­hem noor­te va­ja­du­si, ja­gab Ees­tis 38% ela­ni­kest. Kas see suh­tarv on väi­ke või suur, sõltub ju­ba ar­va­ja mait­sest.

Ar­van, et se­ni, ku­ni Ees­ti sea­du­sand­jad ei ole võime­li­sed võtma vas­tu sea­dust, et pen­sionä­rid, kes on üles kas­va­ta­nud mi­tu last või kel­le pe­res on ol­nud kas­va­ta­da puu­de­ga laps, saak­sid suu­re­mat pen­sio­ni kui üksi­kult ela­vad ini­me­sed, ei to­hiks min­na ka pen­sionä­ri­de hääl­te kal­la­le. Kui on va­ja­dus ta­sa­kaa­lus­ta­tud sei­su­koh­ta­de jä­re­le, siis võiks hää­le­ta­misõigu­se an­da ka 16–17-aas­tas­te­le. Hu­vi­tav oleks ka tea­da, kel­le­le las­te­ga pe­re­dest an­taks li­sahää­led, kas isa­le või ema­le. Kas ne­mad siis tõemee­li esin­da­vad lap­si? De­mok­raa­tia mõist­mi­se­ga on Ees­tis mi­da­gi tõsi­selt lah­ti. Või on ko­gu dis­kus­sioon üles võetud taas sel­leks, et vä­hen­da­da Sa­vi­saa­re fe­no­me­ni po­lii­ti­kas?

Ini­mes­te ar­va­mu­sed va­na­de ini­mes­te koh­ta on vas­tuo­lu­li­sed. Ühelt poolt ol­lak­se nõus sel­le­ga, et va­ne­ma­te ini­mes­te ar­vu­kus vä­hen­dab noor­te ini­mes­te va­ja­dus­te­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­mist, kuid tei­salt ar­vab ter­velt 75% Ees­ti ela­ni­kest, et va­lit­sus peab leid­ma roh­kem ra­ha pen­sio­ni­deks ja va­nu­ri­te hool­da­mi­seks. Eu­roo­pa Lii­dus ter­vi­ku­na toe­tab an­tud sei­su­koh­ta aga veel­gi roh­kem ini­me­si – 84%. Kus­juu­res noor­te hul­gas lei­dub sel­le sei­su­ko­ha toe­ta­jaid peaae­gu sa­ma pal­ju kui ea­ka­te seas. Ot­si­gem la­hen­du­si mit­te ea­ka­te rol­li või pen­sio­ne vä­hen­da­des, vaid aru pi­da­des, kui­das saaks ko­gu ühis­kond oma elust rõõmu tun­da.