ANNELI AMMAS: Eestikeelsed tunnid: algus tundub raskena
Esimene õppeveerand saab kohe läbi ning kokkuvõtteks võib öelda, et vene kooli eestikeelsetes tundides on raske, kuid väga huvitav. Isiklik kogemus vaatlejana vene koolides kasvatas veendumust, kui hädavajalik on osaline eestikeelne õpe.
Teise või tegelikult isegi esimese asjana mõistsin tund-tunnilt üha enam, kui suurt vaeva näevad konkreetsed õpetajad, täites igapäevatööna riiklikult olulist ülesannet viia eesti keel, meel ja arusaamad noorte venelasteni. See on tundides esialgu peamine, kuigi kõik õpetajad pingutavad hingest ja väest, et õpilasteni jõuaksid ka teadmised muusikast, kirjandusest, matemaatikast ja teistest ainetest.
Kolmandaks üllatas, kuivõrd motiveeritud on noored venelased tegelikult, et eestikeelset aineõpet vastu võtta. Enamik neist ei lähe ju Venemaale või mujale maailma kõrgkooli, vaid ikka Eesti ülikooli, kus õpitakse eesti keeles. Enamik noorte vanemaid ei ole ju piisavalt rikkad, et lapsi kodust kaugele õppemaksu eest tudeerima saata.
Kindlasti ei vaja vene noored vene koolis kaastunnet: oi, vaesekestel on nii raske! Kui needsamad õpilased koos vanematega juhtuvad kolima Iirimaale või Inglismaale või mis tahes mittevenekeelsesse riiki, satuvad nad sajaprotsendiliselt võõrkeelsetesse tundidesse ja peavad hoopis rohkem vaeva nägema kui Eestis.
Aprillisündmuste vari
Aga kõige selle ilusa ning siiski lootustandva taustal – mis sellest, et enamik saab praegu tunnist vaid osaliselt või ei saa peaaegu üldse midagi aru – hõljub kevadise aprillikonflikti vari. Kuigi sellest otse ei räägita, tunnevad õpetajad ja ka õpilased tundi minnes mingi nähtamatu joone ületamist. Kindlasti ei ole see kõigi jaoks nii, aga just eesti keele tunnis ning teistes eestikeelsetes tundides tuleb õpetajal tahvli ees ning õpilastel pingis tegeleda nähtamatul moel kevadise vahejoone ületamisega. Purustused on koristatud, kahju kannatanutele raha välja makstud ning ässitajad kohtu alla minemas, kuid inimsuhetes ei ole aprilliöö kaugeltki korda aetud ning riigi poolt kinni makstud asi.
Üks õpetaja sõnastas selle seisu lihtsalt: endist usaldust õpilastega ei ole õnnestunud taastada. Kusjuures ta mõtles seda mõlemalt poolt vaadates.
Vaat seepärast loodan, et riik ja riigi poolt koolidesse saadetavad haridusametnikud käituvad mõistvalt ja hoolivalt nii õpetajate kui ka õpilaste suhtes. Õpetajad ja õpilased teevad riiklikult tähtsat tööd ning vajavad tunnustust ja tuge.
Ainuõiget käitumist näitas Läänemere gümnaasium oma muusikaõpetaja Ruth Heidmetsa suhtes, kui esitas ta aasta õpetaja tiitlile kandideerimiseks. Hea oli ka Tallinna linn, kes sellest aru sai, et viia Lasnamäe vene koolist koor laulupeole on suur tegu. Rääkimata eestikeelsetest muusikatundidest juba aasta tagasi. Muusikaõpetaja töö oleks aga oluliselt vähem kurnav, kui klassis oleks korralik helitehnika. Ning õpilastel oleks muusika keeles lihtsam mõista, mida üritab õpetaja eesti keeles selgeks teha. See on lihtsalt üks näide.
