Anton Aleksejev | Putini valimiskampaania põhiküsimus: kuidas Venemaal Maidani ära hoida?
Venemaa president ei saa end Kremlis rahulikult tunda, kui ta saab tuleva aasta presidendivalimistel näiteks 56% toetuse. Tal on vaja vähemalt 70% ja suurt valimisaktiivsust.
Vladimir Putin teatas hiljuti plaanist uuesti Venemaa presidendiks kandideerida ja võttis möödunud neljapäeval osa poliitilisest debatist. Väitlust näitasid kõik föderaalsed telekanalid. Putini oponent oli Ksenija Sobtšak, kes teatas oma plaanist tuleval aastal presidendiks kandideerida isegi varem kui Putin.
Olukorra muutis erakordseks asjaolu, et Putin pole kogu oma 1999. aastal alanud karjääri vältel debattidest osa võtnud. Muidugi, väitluseks sai seda nimetada üksnes tinglikult, sest kõik toimus üleriigilise pressikonverentsi formaadis. Üks küsimus – üks vastus. Seejuures ei mõelnud Sobtšak ise oma küsimust välja, vaid esitas Putinile küsimuse, millest kirjutas oma blogis tuntud Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi. Navalnõi palus mõnel ajakirjanikul küsida, miks Putin kardab teda valimistele lasta. Praegu on ametlik põhjendus Navalnõi kehtiv kriminaalkaristus, ent hiljuti tunnistas Euroopa inimõiguste kohus selle otsuse lubamatuks.
Navalnõi on Putinile Saakašvili
Sobtšaki küsimusele vastanud Putin ei maininud Navalnõid kordagi nimepidi. „See, kellest te räägite,” teatas ta, „on Saakašvili, ainult et vene variandis.” Gruusia eelmine president, keda tema toetajad praegu jõuliselt kaitsevad, on Putini jaoks Maidani, riigipöörde ja valitsuse nõrkuse sümbol. Just nõrk võim on õudus mitte ainult Putini, vaid ka enamiku venemaalaste jaoks.