Ähvardab saabuda aeg, kus maksumaksjatest jääb arvukale pensionäride hulgale väljamaksete kindlustamiseks vajaka. Midagi tuleb välja mõelda, säästmaks vananevat ühiskonda elatustaseme drastilise languse eest.
Ühe võimalusena on kõneldud pensioniea tõusust, ent kellele see meeldiks! Olukorras, kus kasvab ka töövõimetuspensionäride arv, poleks seegi universaalseks lahenduseks. Praeguse viiepäevase pingelise töönädala tulemuseks ongi paradoks, et eluea pikenemise taustal kahaneb tervelt elatud aastate arv. Meie inimesed lihtsalt pigistatakse 65. eluaastaks tühjaks. Mis aitaks? Kindlasti pakuks lahendust see, kui oleks rohkem aega ennast taastada, olla perega, koguda positiivset energiat. Seda kõike võimaldab neljapäevane töönädal, millest on viimastel aastatel kogu maailmas üha rohkem kõnelema hakatud. Lühema töönädala sidumine pensioniea tõusuga, võimaldaks aga märgatavat kokkuhoidu sotsiaalkuludes.
