Carri Ginter, Zdeněk Kučera: hoia rahal silm peal. Netis levib anonüümse kalapüügi asemel isikustatud ahingupüük

Uurimisasutuste rahvusvaheline koostöö vajab uut lähenemist, muidu on üsna lootusetu küberkelmidelt raha tagasi saada.

Klassikalised viisid, kuidas ettevõtetelt miljoneid välja petetakse, on sellised: koostööpartneri e-posti aadressilt saadetakse e-kiri, milles teatatakse, et nende arveldusarve number on muutunud, või esitatakse arve koostööpartneriga sama ärinimega, kuid teises riigis asutatud riiulifirmast. Ent nüüdseks on kurjategijad võtnud tarvitusele tehisintellektil põhineva tarkvara, mis võimaldab telefonis sinu häält imiteerida ja pidada sinu näoga videokõnesid. On aeg olla oma rahaga senisest veelgi hoolsam.

Eestis registreeriti eelmisel aastal 965, Tšehhis 2018. aastal 6553 internetiga seotud kuritegu. See on kõigest jäämäe veepealne osa.

Kui tavalised masskirjad püüavad võrku üksikuid ohvreid, siis personaliseeritud ahingupüük (sperar phishing) on väidetavasti edukas pea pooltel kordadel. Suure summa puhul pühendavad kurjategijad ohvri võrkupüüdmiseks rohkem omavahendeid. Alles hiljuti tegelesime juhtumiga, kus miljonite varastamiseks kasutatud äriühinguga seotud võrgustik oli üles seatud paari nädalaga ja mitmes maailma otsas.