Foto: Ilmar Saabas

Teada on, et Euroopas on 16-aastastel täielik valimisõigus vaid Austrias, kogemusi saame aga ka Saksamaalt, kus valimisõigusega kodanike miinimumvanust on vähendatud viies liiduvabariigis. Kui Eesti noorteühenduste liit tegi 2010. aasta kevadel põhiseaduskomisjonile ettepaneku arutada valimisea langetamist riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena, saime vastuseks, et tegemist ei ole olulise küsimusega.
Nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas on valimisea temaatika tõstatunud just vananeva ühiskonna tõttu.

Paljudes Euroopa riikides on mediaaniga juba ületanud 40 eluaasta piiri. Statistikaameti andmeil langeb noorte osakaal lähimate aastakümnete jooksul Eestis 27 protsendilt 23-le, absoluutarvudes tähendab see langust umbkaudu 367 000-lt (2005. aasta andmed) 310 000-le ja seda 2030. aastaks. Valimisea langetamist võime näha ühe vastumeetmena elanikkonna vananemisele, kuna see tasakaalustaks eri ühiskonnagruppide arvamuse olulisust.

Demokraatia laiapõhjalisust näitab see, kui suur osa ühiskonnast saab otsuste tegemisel kaasa rääkida. Kõnealuse meetmega anname võimaluse otsustada veel umbes 30 000 kodanikule, mis on ligi kolm protsenti kõigist valimisealistest elanikest – see on fakt.

Eesti noorteühenduste liit on viinud ellu projekti, millega uurisime noorte hoiakuid valimisaktiivsuse ja poliitika suhtes. Puutusime kokku 1000 noorega ja üks olulisi tulemusi, mida fookusgrupi aruteludel esile toodi, oli, et paljud noored on tegelikult huvitatud poliitilistest otsustest ja ühiskonnas kaasarääkimisest, kuid meedias ilmuvad skandaalid, valetamine, hämamine ja ebapiisav kaasamine tõmbavad sellele vee peale. Ka riigikogu liige Rainer Vakra on korduvalt öelnud, et Eesti poliitiline kultuur ei ole selliseks otsuseks veel valmis, kuna 16–17-aastased on liiga palju poliitkampaaniaga manipuleeritavad. Siinkohal tekib irooniline küsimus, kes meie poliitilist kultuuri veel tekitavad, kui mitte erakondlased ise. Erakondade kohati demagoogiline manipulatsioon ei kao kindlasti ka siis, kui valimistele lubada näiteks alates 25. eluaastast.

Tegelikult on märke sellest, et noorte kodanikuaktiivsus aina kasvab. 2005. aastal kuulus noorteühingutesse kõigest kolm protsenti, Praxise poliitikaülevaade 3/2012 annab aga infot, et kaks kuni kolm korda kuus noorteühingute tegevusega kokkupuutuvaid noori on meil 11 protsenti ja see trend kasvab.

Alates 14. eluaastast on noorel õigus palga eest töötada ning kohustus saadud tulu pealt makse maksta. Aastas maksavad 16–17-aastased noored umbes kaks miljonit eurot makse. Sotsiaalmaksu deklareerib igal aastal selle vanuserühma esindajatest umbes 26 protsenti. Mõistlik on, et riigi ees kohustusi täites tekivad ka teatavad õigused, näiteks hääleõigus kaudselt otsustada, mida maksutuluga edasi tehakse.

Alustada kohalikul tasandil

Räägime, et tegu on suure õiguse ja vastutusega, kuid vaatleme seda kontekstis, milliseid õigusi ja kohustusi on veel noortele antud. Seitsmeaastaselt võib kodanik teha esimesi kergeid töid, 16-aastasele on lubatud osaline koormus kuni 35 tundi nädalas. Kriminaalvastutus lasub noortel alates 14. eluaastast, seksuaalne enesemääratlus samal ajal. Autojuhtimisõigus ja kaitseväes arvelevõtt leiavad aset 16-aastaseks saades. Soovin näha kodanikku, kes tõsiselt väidab, et bülletääni täitmine on ohtlikum kui relvakäsitsemine.

Eesti noorteühenduste liit korraldas 2011. aasta detsembris üleriigilised osaluskohvikud, kus kohtusid noored ja otsustajad. Arutelude tulemusel selgus, et esimese sammuna langetada valimisiga kohalikul tasandil oleks õige siht, sest kodukandi inimesi ning aktuaalseid probleeme tuntakse ja teatakse.

Valimisea alandamine tasakaalustab eri ühiskonnagruppide osakaalu otsustamisel ja aitab kaasa noorte huvi tekitamisele poliitika vastu, kuid see nõuab ka noorte teadlikkuse tõstmist.