Eesti on pikalt nautinud kunstlikult madalat elektrihinda
-Mis muutub Eleringi jaoks kui elektriturg avaneb?
Eleringi vastutus on elektrisüsteemi varustuskindluse vastutus. Varustuskindlus hõlmab endas nii tootmisvõimsuste kui ühenduste piisavust. Avatud elektriturg tähendab meie jaoks kohustust ja võimalust käsitleda kõiki täiendavaid investeeringuid Eesti elektrisüsteemi turupõhiselt.
Sellest lähtuvalt oleme olnud üsna kriitilised erinevate administratiivsete meetmete rakendamise osas. Nagu näiteks subsiidiumid.
Proovime luua parimad eeldused selleks, et Eesti elektriturg kujuneks toimivaks konkurentsituruks. Mida ühendatum on Eesti elektriturg seda enam on tarbijal võimalus valida tarnijat, ja tarnijatel teenindada tarbijaid. Selleks ehitame täiendavaid ühendusi – Estlink2, Eesti-Läti kolmas ühendus, Eesti sisevõrgu tugevdamine. Täiendavad ühendused peavad olema sotsiaal-majanduslikult tasuvad arvestades Põhja- Balti ühtsed elektriturgu.
-Kas Eesti elektriturul on uutele tegijatele ruumi?
Jah, turul on ruumi uutele tulijatele. Aga turg ei ole Eesti. Seda on oluline silmas pidada. Regionaalsel turul peavad Baltikumis kõikide riikide rahvuslikud tšempionid kodus kaotama potentsiaalselt turgu ja väljaspool võitma juurde.
Pärast Estlink2 valmimist on meil piisavalt ühendusi Soomega piiranguteta elektrikaubanduseks pea igal tunnil aastas. Ilmselt võidavad tulevikus tootjatest turgu juurde lähtuvalt Euroopa kliima- ja energiapoliitikast just need tootjad, kelle CO2 emissiooni sisaldus portfellis on väikseim.
-Kas tekib piisav konkurents, mis aitaks hindasid tarbija jaoks madalamal hoida?
Konkurentssituatsioon ning piisavad ühendused naaberriikidega tagavad meile parima elektrihinna. Aga tuleb arvesse võtta, et oleme Eestis saanud nautida pikalt kunstlikult madalal hoitud elektri hinda, mis ei ole võtnud arvesse ei globaalset energiahindade liikumist, keskkonnanõudeid, vajadust investeerida uutesse tootmisseadmetesse tagamaks elektrivarustuse kindlust ka tulevikus ja paljut muud.
Senini ei ole reguleeritud hinnaga müüdava elektri jaoks olnud vajalik CO2 heitmete kvoodi ostmine ning Eesti elektritootjat ja tarbijat hakkab tulevikus kõige olulisemalt mõjutama CO2 kvoodi hind.
Kõrge CO2 kvoodi hind halvendab oluliselt tahketest fossiilkütustest elektrienergiat tootvate turuosaliste konkurentsivõimet, aga samas annab eelise maagaasi baasil elektrit tootvatele jaamadele.
Elektri kogukulusid tarbija jaoks aitab tulevikus eelkõige all hoida siiski energiasäästumeetmete rakendamine.
