Ettevõtlusvabadus ei ole ülim õigus

Majandustegevuse piiranguid on kõrtsidele kehtestanud ka riigid, kus joomiskultuur on oluliselt kõrgemal järjel kui Eestis.

Kopenhaageni 170-aastane tivoli on kena aiaga piiratud lõbustuspark, kus saab meelt lahutada, süüa ja pidutseda. Linnaelanikke ei häirita ning pargi väravad suletakse nädalavahetustel kell 12 õhtul. Ka Tallinna vanalinnast on kujunenud omamoodi ööpäevaringne tivoli, kus linnamüüride vahele, kunagisse Toompea magalasse on ennast sisse seadnud meelelahutustööstus.

Kui vanalinnas kõndides pea kuklas hoida, siis on selge, et viibime elamurajoonis. Kõrgemal on korterid ja all äriruumid. Millalgi on lillepoed, kingaärid ja vürtspoed asendunud kõrtside, lokaalide ja pubidega. Millise planeeringuga on muudetud vanalinna sihtotstarvet? Vanalinna elanikud oleksid justkui „Mägra maja” tegelased, kes võõraid sisse lastes on sattunud olukorda, kus enda peavari satub ohtu. Linnavalitsus on ohtralt kauplemislube välja andes loonud olukorra, mis häirib öötundidel tõsiselt püsielanike elu. Nüüd püüab linn džinni purki tagasi toppida ja majandustegevust piirata. Linnaosavanem Alar Näämele võib paljugi ette heita, kuid võrrandi „avalik kord + ettevõtlusvabadus x elanike õigused” lahendamiseks tahaks talle jõudu ja tarkust soovida.