Eurovision Venemaal, see on poliitika kunsti asemel
Venemaa küüniline mäng Eurovisioniga jätab ta veel sügavamasse kultuurilisse isolatsiooni.
Ööl vastu tänast peeti Kiievis tänavuse Eurovisioni lauluvõistluse teine poolfinaal, mille tulemusena selgusid viimased kümme finalisti, kes astuvad homme võistlustulle kõige magusama autasu nimel. Homme ootab meid ees suurejooneline finaal.
Peale 20 poolfinaalidest edasi pääsenud riigi jõudsid eelkonkursita homsesse finaali suurriigid Suurbritannia, Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa ning korraldajamaa Ukraina.
Aga kes seda ei näe, on Venemaa vaatajad. Nagu teada, keeldus Venemaa Pervõi Kanal konkurssi üle kandmast, sest Ukraina ei lubanud nende esinejal Julia Samoiloval riiki siseneda.
Ukraina keeldus seetõttu, et Samoilova esines 2015. aastal annekteeritud Krimmis.
Venemaa torgib haava edasi: juba on teatatud, et homme, Eurovisioni finaali ajal esineb Samoilova Sevastopolis ja sellest kontserdist on Venemaa telekanalid valmis ka otseülekande tegema.
Erand tõi vastuerandi
Muidugi võib Ukraina võimude otsust Venemaa esinejat riiki mitte lubada küsitavaks pidada. Seda on kritiseerinud ka võistluse korraldaja, Euroopa ringhäälingu liit EBU, kes rõhub konkursi avatusele ja kaasavusele.
Eurovisioni ajaloos pole olnud pretsedente, kus mõni korraldajariik oleks keelanud välismaisel esinejal riiki siseneda. Ent teisest küljest pole Euroopas ka Teisest maailmasõjast saadik tulnud ette teise riigi territooriumi hõivamist.
