Haigused alluvad raskemini ravile
Eestis tarbitakse igal aastal sadu kilogramme antibiootikume. Suur osa neist satub inimeste või loomade organismist loodusesse ringlema ja tekitab bakterites resistentsust.
Merike Lillenberg, kirjutate oma doktoritöös, et alates 1940. aastatest on antibakteriaalsete ainete tootmine ja tarbimine maailmas mitmekordistunud. Läbinud inimese või looma organismi, väljuvad antibiootikumid keskkonda – ravimeid on leitud sõnnikust, reoveest, mullast ja veest. Mida see endaga kaasa toob?
Kõige murettekitavam on antibiootikumide mõju mikroorganismidele. Kui antibiootikumid satuvad väetise koostises mulda, võivad nad sealseid mikroorganisme kas hävitada või resistentseks muuta. Eestis üldiselt ei ole loodusesse jõudvate antibiootikumide kontsentratsioonid nii suured, et nad võiksid taimi hävitada. Meie jaoks on suurim oht see, kui mulda jõudvad anbiootikumid muudavad mikroobid enda suhtes resistentseks. Mullamikroobidelt võivad resistentsust kandvad geenid edasi kanduda haigusttekitavatele bakteritele. Hollandis näiteks on juba leitud, et mikroobid on muutunud tetratsükliini suhtes üha sagedamini resistentseks.
Nii et millalgi võib tekkida olukord, kus hirmsad haigused, nagu tuberkuloos või minevikus surma külvanud katk, ei allu enam antibiootikumidele?
Kas nüüd just katk, aga tuberkuloositekitaja ravimiresistentsus on tõusnud. Viimased kümme aastat on ju arstid rääkinud, et tuberkuloosi on raske ravida. Resistentsemaks võivad muutuda ka põie- ja neerupõletikku põhjustavad kolibakterid.
Kuidas need resistentsed bakterid ikkagi tekivad?
Mitmel viisil. Üks viis on antibiootikumide vale tarvitamine: ei võeta nii palju või nii kaua, kui vaja oleks. Siis võivad inimese organismis olevad mikroobid, kelle hävitamiseks ravim mõeldud on, selle antibiootikumiga hoopis harjuda ja resistentseks muutuda. Teiseks võib resistentsus tekkida mullamikroobide kaudu. Näiteks siis, kui antibiootikume sisaldav sõnnik või reovee settekompost viiakse väetisena põllule, parki või haljasalale. Selleks et bakter ära tappa, tuleb talle anda antibiootikume piisavalt, et ta ära sureks. Kui annate lühema aja jooksul või ebapiisavas koguses, siis mõned bakterid kohanevad sellega ning õpivad selle mürgi sees elama ja pärandavad resistentsuse oma järglastele. Nii see resistentsus levibki.
Olen märganud, et inimesed kardavad väetada reoveesettega – kardetakse ussimune, seeni ja viirusi –, aga sõnnikut peetakse ohutuks, ehkki ravimite jääke sisaldub seal ilmselt rohkemgi.
Miks?
Loomi ju ravitakse farmides, kirjandusest on teada, et antibiootikume antakse ka kasvu stimuleerimiseks ja profülaktikaks. Reoveesetet töödeldakse ja kompostitakse, sõnnikut mitte alati. Reoveesette kompostimine aitab ravimijääkide sisaldust vähendada. Aga sõnnikust võivad antibiootikumid omakorda minna taimede, näiteks kurgi sisse.
Ja mis siis juhtub?
Oleneb kontsentratsioonist mullas. Aga kui inimene sööb pidevalt antibiootikumide jääke, siis tekitab ta oma soolestikus elavatele bakteritele resistentsust. Meie uurisime antibiootikumide taset reoveesetetes, aga kõik ravimid reoveepuhastis ei lagune. Nad kanduvad edasi pinnavette, jõgedesse, järvedesse ja merre.
Mida ravimite veekogudesse sattumine endaga kaasa toob?
See kahjustab vee mikroorganisme. Ega me ei teagi täpselt, mis siis juhtub. Looduses on kõik tasakaalus. Selle tasakaalu rikkumisel võivad olla ettenägematud tagajärjed. Eks see on pärast näha, mis siis juhtub. Kui ma alustasin oma doktoritööd, ei teadnud ma, kas me üldse midagi leiame. Aga me leidsime, et inimeste organismist kanalisatsiooni sattunud antibiootikumid jõuavad reoveesettesse ja sealt mulla kaudu taimedesse välja!
Mida olukorra parandamiseks teha saab?
Reoveesetet on vaja kauem töödelda, et antibiootikumijäägid kompostimise puhul täielikult laguneksid. Praegu kasutatakse metsanduses ja haljastuses töötlemata reoveesetet, aga sealgi tuleks kasutada vaid kompostitud setet. Et põldudele laotatavas sõnnikus oleks vähem ravimijääke, tuleks sedagi kauem hoida ja kompostida.
Ja arstid peaksid hoiduma antibiootikume kergekäeliselt välja kirjutamast?
Antibiootikume ei tohikski tõesti kergekäeliselt välja kirjutada. Viirushaiguste puhul need ju ei aitagi. Aga antibiootikumid on kahtlemata vajalikud. Ja need antibiootikumid, mille jääke ma oma doktoritöös uurisin, on asendamatud, suurepärased ravimid. Aga mida iga inimene peaks meeles pidama: vanu ravimeid ei tohi visata prügikasti ega ka kraanikausist või WC-potist alla. Ravimid ei tohi sattuda prügimäele ega vette. Võib-olla leidsin ma oma doktoritöö raames reoveesettest suured ravimikontsentratsioonid just põhjusel, et keegi hävitas sel ajal vanu ravimeid? Ravimid tuleks viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või apteeki.
Ravimiseaduse järgi on apteegid kohustatud inimestelt vanu ravimeid vastu võtma. Hiljuti kuulsin aga juhtumist, kus inimene tahtis vanad antibiootikumid apteeki tagasi viia, aga apteeker ütles: meie neid vastu ei võta, visake parem potist alla, peaasi, et lapsed kätte ei saa! Nii et ka apteekrite hulgas ei ole teadlikkus suur. Ravimid ei ole süütud asjad, mida võib niisama minema visata. Nad on ohtlikud jäätmed, aga inimesed mõtlevad, et mis see väike kogus ikka teeb. Aga kui lõpuks patogeensed bakterid enam ravile ei allu, siis on häda suur!
Kui palju Eestis üldse aastas antibiootikume tarbitakse?
Mul on andmed üksikute antibiootikumiliikide kaupa. Näiteks tsiprofloksatsiini müüdi 2007. aastal üle Eesti 306 ja 2008. aastal 312 kilogrammi. Norfloksatsiini müüdi 2007. aastal 118, aasta hiljem 122 kilogrammi. Sulfametoksasooli müüdi 2007. aastal 420 ja 2008. aastal 400 kilogrammi, aga reoveesetetest mina seda oma doktoritöös ei leidnud. Nii et ilmselt ei jäänud see ravim reoveepuhastisse pidama, vaid võis edasi jõuda jõgedesse ja merre.
* Merike Lillenberg kaitses reedel Eesti maaülikoolis doktoritööd „Mõnede ravimijääkide sisaldus Eesti reoveesettes, nende stabiilsus keskkonnas ja akumuleerumine kompostväetisest toidutaimedesse”. See on Eestis esimene teadustöö, mis uurib ravimite sisaldust reoveesettes. Töö tegemiseks ehitati laboris spetsiaalne aparaat, mis muidu maksnuks 400 000 Eesti krooni.
