Harold James: päev pärast homset. Kes maksab kriisi arve?

Kriisi kulude kandmise küsimuse eiramine ja edasi lükkamine põhjustab katastroofi.

Kunas ja kuidas lõpetada eriolukord? Sellest on saanud iga riigi peamine poliitiline küsimus. Küsimuse tuum on, kuidas katta kriisi kiiresti suurenev majanduslik ja rahanduslik kulu. Lähima ajaloolise analoogia leiab 20. sajandi sõdadevahelisest ajast.

Nagu koroonakriis, venis pikale ka esimene maailmasõda. See kestis palju kauem, kui esialgu arvati. 1914. aasta suvel arvasid paljud, et jõuludeks on sõda läbi. Ja 2020. aasta alguses lootsid paljud, et lühike karantiin teeb viirusele lõpu. Esialgu alahinnati mõlemal juhul olukorra majanduslikku mõju.

Esimesele maailmasõjale vastasid riigid kahel viisil. Mõlemad viisid põhjustasid pikaajalise hävingu, kuid üks oli märksa hukatuslikum kui teine.