Helja Eomois: dokumentideta võõras linnas? Pagulane vajab tuge, et minevikutrauma teda maha ei murraks

Pagulased lõimuvad Eestis tegelikult kenasti, aga läbielatud katsumustest on üksi raske üle saada.

„Nad ei taha meid siia,” ütles nooruke Shereen Postimehe hiljutises loos. Shereen jõudis siia Süüriast pärast seda, kui oli end perega kuu aega toas peitnud ja öösiti vannitoas maganud. Kui ühel naabril raiuti pea maha, oli aeg põgeneda.

Eesti on 2018. aasta lõpu seisuga andnud kaitse 481 pagulasele, seal hulgas 167 lapsele. Neist enamik on Eestisse jõudnud Süüriast, Ukrainast, Iraagist ja Venemaalt. Pagulaste Eestisse elama asumise puhul on rohkem olnud juttu praktilistest probleemidest, nagu keeleõppe kättesaadavusest, elukohavalikust ja töövõimalustest. Vähe on räägitud sellest, kuidas mõjub inimesele teekond sõjakoldest uude keskkonda.