Hideaki Hoshi: me oleme surmaks ette valmistatud
•• Härra suursaadik, hoolimata Jaapanit tabanud tsunamist, maavärinast ja tuumakriisist räägitakse, et jaapanlased on äärmiselt rahulikud, kannatlikud, distsiplineeritud, ja seda isegi kõige raskemates oludes. Kas see tähendab, et jaapanlased ei tunnegi hirmu, paanikat ega kannatamatust?
Kui selline õnnetus juhtuks mõnes Euroopa riigis, siis ma ei arva, et inimesed hakkaksid paanitsema ja murraks poodidesse sisse, et sealt kaupu võtta. Selles suhtes siin vahet pole. Kuid teatud erinevused siiski on. Meie minevikus on olnud palju õnnetusi ja me teame, kuidas niisuguste kriitiliste nähtustega hakkama saada. Paanikat ja korratusi pole – see tuleb jaapanlaste distsipliinist. Meie ühiskonnas on esikohal meeskonnatöö, mitte üksikisik. Meeskond, kogukond, teised inimesed. Inimene ise on teisel kohal. Siin võib olla teatud erinevusi võrreldes teiste rahvastega. On ka teatud samurai vaim – arusaam surmast on natuke erinev Euroopa rahvaste omast.
•• Mis mõttes erinev?
Me oleme ette valmistatud selleks, et surmaga hakkama saada. Me ei karda surma liialt. Loomulikult on inimese jaoks surm hirmutav, aga isiklikult arvan, et me oleme mõneti ette valmistatud. Loodus on inimesest tugevam ja me peame sellega leppima.
•• Kuidas teie kodupiirkonda praegune kriis on mõjutanud?
Ma olen pärit piirkonnast, mis on maavärina tõttu kannatanud, mu kodu on 60 kilomeetrit Fukushimast lõuna pool. See ala on teiste piirkondadega võrreldes vähem arenenud. Ma helistasin oma vennale, kes seal on. Mu ema on 101 aastat vana ja voodihaige, ta ei saa kusagile minna. Nad on ikka seal. Teatud radiatsiooniprobleemid seal on, aga radiatsioon on siiski üsna madalal tasemel, nii et suuremaid probleeme pole. Maavärin suuri kahjusid mu perele ega selles piirkonnas elavatele sugulastele ei põhjustanud. Inimesed on veel linnas, aga see on nagu kummituslinn, keegi ei kõnni tänavail. Inimestel on ikka mingi hirm sees. Tsunami oli 23-meetrine. Meie olime valmistunud kuni kümnemeetriseks laineks. Selline tsunami esineb üks kord 1000 aasta jooksul. Samasugune tsunami oli 8.–9. sajandil. Põhilise kahju tegigi tsunami, mitte maavärin. Tehnoloogia on meil vägagi arenenud. Kui te lähete Jaapanisse ja olete seal kümmekond päeva, siis te kindlasti kogete korra või paar teatud tõukeid. Kuid see on turvaline ja siis on õige jääda majja. Kui te lähete välja, võivad seal klaasid puruneda või oksad murduda ja te saate viga. Praegu käib Tokyo telemasti ehitus, 635 meetrit kõrge. See peaks mõne kuu jooksul valmis saama. Kõrgtehnoloogia tõttu suudab see raputused summutada ja vetrub nii palju, et ei murdu. Selliste majade ehitamise standardid on väga ranged.
•• Tuumakriis käib, aga mis võib olla Fukushima tuumakriisi mõju tuumaenergia kasutusele Jaapanis?
Praegu tuleb umbes 30 protsenti elektrienergiast tuumaelektrijaamadest. Meil on olnud väga hea segasüsteem, mis hõlmab tuumaenergiat, sütt, naftat ja hüdroenergiat. Tuumajaamade kasutamine tulevikus on vältimatu. Kui me kaotaksime 30 protsenti oma elektrienergiast, siis oleks majandust võimatu toimimas hoida. Meie kriis pole siiski selline nagu Tšernobõlis. Normaaltasemel maavärina või tsunami korral oleks see edasi toiminud, midagi poleks juhtunud. Teiste jaamadega polegi probleeme. Seega, kui me arendame seda tehnoloogiat edasi, siis tulevikus saame neist probleemidest jagu. See on üks kogemus. Ohud on, kuid tuumaenergia on vältimatu. See on puhas energia ja siiani pole meil sellega probleeme olnud.
•• Jaapan on üks riike, mis on kogenud ka tuumaenergia kasutamist sõjalistel eesmärkidel ja tuumasõda – 1945. aastal pommitati Hiroshimat ja Nagasakit. Kuidas see on teie suhtumist tuumarelvadesse mõjutanud?
Jaapan on üks nendest maadest, mis püüavad veenda teisi riike mitte kasutama tuumaenergiat sõjalistel eesmärkidel. Meie suhtumine on negatiivne.
•• Kas tuumarelvavaba maailma on realistlik saavutada?
Mitte väga, sest meil on julge-olekuleping ja meid kaitsevad Ameerika Ühendriigid. Ja USA-l on tuumarelvad ning selles on oma iroonia. Kuid lõppeesmärgina on see tulevikus meie eesmärk. Ja ka USA hoiakud on võrreldes eelmise valitsusega mõneti muutunud.
•• Mis te arvate, kui kaua kulub Jaapanil tsunamist ja maavärina mõjust üle saamiseks?
Majanduse nõustamisrühm, mis allub majandus- ja rahandusministeeriumile, esitas kaks stsenaariumi. Ühe kohaselt kulub taastumiseks kolm aastat – et panna käima tehased ja üles ehitada ehitised. Teise kohaselt viis aastat. Isegi Kobe maavärina järel 16 aastat tagasi, kus hukkus 6000 inimest, oli vaid ühes kvartalis majanduse miinuskasv. Seekord olid purustused kaks-kolm korda suuremad. Ma oletan, et kaks-kolm kvartalit võib olla miinuskasvu, kuid pärast seda võime taastuda. Meie majandus pole praegu üldsegi nii halvas seisukorras, eelmisel aastal kasvas see 3,9 protsenti, mida on rohkem kui USA-s või EL-is.
•• 1980. aastate lõpul öeldi, et külm sõda on läbi ja Jaapan on võitnud – ameeriklased tajusid, et Jaapan läheb neist mööda. Jaapan arenes kiiresti. Kõik kohad olid täis samuraipiltidega äriõpikuid, räägiti Aasia väärtustest…
Jah, 1960.–1970. aastatel oli kohati isegi kahekohalise arvuga kasv nagu Hiinas praegu. Pärast seda vähem, viis-kuus protsenti. Nüüd, viimased 20 aastat, on majandus olnud seisakus. 0,8 protsenti on kogu pika aja jooksul olnud keskmine aastakasv. Kuid ma arvan, et oleme uue kasvu alguses – 2,5- kuni kolmeprotsendist kasvu on oodata.
•• Kõiksuguseid nippe kasutati – elavdamisprogramme, siis eelarvekärpeid, seejärel uuesti elavdamist. Kasv aga polnud ikka niisugune, nagu loodeti. Miks Jaapan üldse stagneerus?
Peaminister Junichiro Koizumi ajal aastatel 2001–2006 oli isegi mõningaid edusamme. Kuid enne seda oli kümmekond aastat olnud seisak. Ma arvan, et meie ühiskondlik struktuur vajas muudatust. Me hoidsime vana majandussüsteemi. Teised riigid aga kerkisid esile – Korea, Singapur, Hongkong. Me ei muutunud piisavalt, et võistelda. Kogu aeg olid samad poliitilised juhid. Nüüd on aga tingimused paremad, inimesed mõistavad paremini muutuste vajadust. Kahe aasta eest tuli senine opositsioon võimule, on olnud katsete ja eksituste aeg.
•• Kust see uus majanduskasv peaks tulema?
Hiina tõuseb, Korea tõuseb ja ASEAN-i maad on ka tõusmas. Meie investeeringud on selles piirkonnas. Oleme seotud kasvavate majandustega ja saame nendest maadest jõudu.
•• Kuidas tuleks siis Jaapani majandust muuta, et stagnatsioonist üle saada?
Riigisisene nõudlus peaks olema tugevam, mitte ei tuleks pelgalt suunitleda end ekspordile. Ja nagu peaminister ütles, me peaksime ehitama ühiskonna, milles on väikseim võimalik õnnetuse tunne. Betooni juurest rohkem inimese poole. Hüljatud on ka mõned tammiehitusprojektid ja suunatud see raha lastetoetusteks. Kõrgkoolides õppimine peaks olema õppemaksuvaba.
•• On kuulda olnud kriitikat, et jaapanlased säästavad liiga palju. Kas see on tõsi?
Jah. Sest kõik arvavad, et sotsiaalkindlustussüsteem on puudulik. Kõik arvavad, et sealt saadavast ei piisa. Niipea kui keegi saab raha, paneb ta selle kohe panka, kuigi intress on peaaegu null. Et kui midagi juhtub, siis saame seda kasutada. See on meie komme. Ja tarbimisse seda ei lähe.
•• Jaapan on võtnud päris palju laenu, et oma majandust elavdada. Kuidas teie riik sellega hakkama saab?
Seda on rohkem kui 200 protsenti. Euroopa Liitu saamiseks tuleks täita Maastrichti kriteeriumid ja need lubavad maksimaalselt 60-protsendist võlamäära SKT-st. Isegi kui Jaapan paikneks Euroopas, teda Euroopa Liitu vastu ei võetaks! Kuid Jaapan pole võlgu välismaalastele. See võlg kuulub jaapanlastele, teistega pole sellel midagi pistmist. Sellel pole mingit sarnasust Islandi ja Kreekaga.
•• Ja see on võimalik, kuna jaapanlastel on nii palju sääste?
Jah, see on üks põhjus.
•• Haridus on ka üks teema, millest majandusega seoses palju kõneldakse. Mis suunas Jaapani haridus liigub?
Kõige tähtsam on see, et jaapanlased ei oska inglise keelt. Hiljuti hakkas Jaapani haridusministeeriumis lubama – jah, lubama – algkoolis inglise keele õpet. Rahvusvahelises mõttes on see väga vanamoeline. Arvati, et nad peaksid keskenduma jaapani keelele. Nagu te teate, on jaapani keel natuke keeruline, väikestel lastel kulub mõnda aega, et jaapani kirja õppida. Arvati, et kui nad õpivad veel võõrkeelt, siis nad ei hakka oskama täiuslikult jaapani keelt. Kuid tegelikult pole see kaugeltki nullsumma-mäng: kui lapsed õpivad rohkem keeli, siis see arendab neid. Aga ülikoolides tahavad paljud õppida humanitaar- ja sotsiaal-aineid, kultuuri, õigusteadust, mitte füüsikat ja keemiat. Tulevaste tehnoloogiate kasutamise seisukohalt pole see hea.
•• Jaapani välispoliitika on pärast 1945. aastat olnud üsna tagasihoidlik selles mõttes, et sõjalist elementi seal eriti ei ole. Kas siin on plaanis mingeid muudatusi?
Ei, siin ei ole muudatusi.
•• Kui me vaatame Jaapani ajalugu, siis seal on korduvaid kannapöördeid, senistest õppetundidest järelduste tegemist. 19. sajandil lõpetasid nad ära isolatsiooni välismaailmast ja 1945. aastal senise välispoliitika. Kas siin on veel midagi tulemas?
Ma arvan, et jaapanlased on paindlikud. Te ju teate, et jaapanlased on religioosselt väga erinevat usku. On katoliiklasi, protestante, sintoiste – sa võid abielluda ühte moodi ja surres saada maetud teistmoodi. Teistes maades nii ei juhtu, aga Jaapanis on see väga tavaline – võtta vastu väljastpoolt midagi, mis on hea.
•• Kas see tähendab, et eeskätt on jaapanlased pragmaatikud?
Jah, kindlasti.
•• Räägime veel välispoliitikast. Eestil ja Jaapanil on üks ja sama naaber.
Jah, meie vahel on vaid üks riik!
•• Ja meil mõlemal on selle riigiga nii normaalseid kui ka problemaatilisi suhteid. Alles hiljuti oli Moskva ja Tokyo vahel teatud pingeid.
Jah, seda Venemaa presidendi visiidi tõttu põhjaterritooriumile (saadik peab silmas Medvedevi visiiti Kuriili saartele, mille kuuluvus on vaidlusalune. Jaapan kutsus oma saadiku selle peale Moskvast tagasi – P. S.).
•• Kas näete Vene-Jaapani suhetes ka edasimineku-võimalusi?
Ruumi koostööks on päris palju – loodusressursside kasutamise osas, kindlasti on rahvusvahelisel tasemel ühishuve. Kuid valitsusele on väga suur surve, et põhjaterritooriumide küsimus tuleb lahendada. Kui see pole lahendatud, siis äriinimeste jaoks on mõnevõrra ebamugav sellel suunal äri teha. Muidugi on meil palju ühisettevõtteid Siberis, aga kui me suudaksime selle probleemi lahendada, siis oleks tulevik väga helge.
•• Mida see lahendamine tähendaks? Jaapanil oleks hea meel saada Kuriili saared tagasi?
Jah. Meil on selleks seaduslik alus. Neid okupeeritakse Teise maailmasõja lõpust illegaalselt.
•• Mida Jaapan praegu oma Euroopa-suunalises poliitikas taotleb?
Euroopa Liit keelustas relvade ekspordi Hiinasse pärast 1989. aasta Taevase Rahu väljaku rahutuste mahasurumist. Nüüd aga tahavad mõned riigid siiski relvi müüa. Hiina relvastuskulud on kahekordistunud, meie omad on paigal seisnud ja meil pole ründerelvastust, sest need on keelatud meie põhiseaduse kohaselt. Pole rakette, mis suudaksid Pekingini lennata. Jah, kui rakett tuleb meie poole, siis me suudame ta alla lasta – meil on kaitsejõud. Praegu valitseb Ida- ja Kagu-Aasias teatud tasakaal, jah, Põhja-Korea küll teeb midagi, aga ikkagi on tasakaal. Kui aga anda Hiinale moodsaid relvi, siis see kindlasti tekitab ohu, et tasakaal läheb paigast. Ja meie võtame seda väga tõsiselt. Teine teema on [Prantsuse päritolu] Mistral-tüüpi sõjalaevade müügi küsimus. Muidugi võib Venemaa lubada endale sõjalaevu NATO riigilt, suhted on paranemas. Kuid sama juhtum – kui müüa Venemaale sõjatehnikat, siis on see veel üks tegur, mis võib tasakaalu rikkuda.
•• Venemaa võib Mistrali laevu kasutada Vaikses ookeanis?
Jah. Kuidas peaks Jaapan sellele reageerima? Ma ütleks Euroopa riikidele: olge väga ettevaatlikud ja kaaluge see hoolikalt läbi. Kõik on omavahel seotud ja tegevusruum on väga kitsas.
•• Mistralid on teemaks olnud ka Eestis. Kas te olete Eesti kolleegidega sel teemal teatud koostööd teinud?
Ei, mitte eriti.
•• Kas te tunnete, et jaapani keel on Eestis menukas?
Jah, suhteliselt populaarne. Tallinna ülikoolis oli eelmisel aastal sellel erialal 80 üliõpilaskohta, aga tahtjaid 240, nii et tuli teha valik. Sama seis on Tartu ülikoolis, kus nad saavad seda üle eri-alana valida.
•• Eestis on vähemalt üks ülikoolijuht, kes räägib jaapani keelt – Rein Raud Tallinna ülikoolist.
See on väga haruldane! Ma ei tea teist samasugust näidet. Augustis korraldas ta eri alade Jaapani-uurijate konverentsi. Üle kogu Euroopa tuli Tallinna 400–500 teadlast, professorit. See näitas, et ta on väga tugev oma alal.
Eluloolist
Hideaki Hoshi
Sündinud 1948
•• 1972 lõpetas Tokyo välisuuringute ülikooli germanistika erialal
•• 1972 läks tööle Jaapani välisministeeriumisse
•• 1987 peakonsul Saksamaal
•• 1996 saatkonna esimene sekretär Austrias
•• 2001 välisministeeriumi Euroopa asjade divisjoni
direktor
•• 2003 välisministeeriumi personaliosakonna erikoordinaator
•• 2006 peakonsul Malaisias
•• 2010 märts – praeguseni suursaadik Eestis
