Hollandi spetsialist: senine suund oli vale. Erivajadusega õpilased õppigu erikoolides

Kui poliitikud joonistavad laua taga idealistlikke plaane, aga raha ei anna ja inimesi ei koolitata, on tulemuseks läbikukkumine.

2008. aastal alanud finantskriis avaldab endiselt mõju isegi nii heal järjel olevale riigile kui Holland. Euroopa rehabilitatsiooni platvormi president Frits Wichers ütleb, et nüüd on tõstetud käed üles ning nenditakse, et vahepealsed idealistlikud ettekujutused erivajadusega laste ja tavaõpilaste koosõppimisest käivad üle jõu.

Holland teeb erivajadusega laste koolitamisel U-pööret. Mis juhtus?

Siiani oli meil juba mitu aastat selline lähenemine, et erivajadusega lapsed käivad tavakoolides. Seda nimetatakse kaasavaks hariduseks. Koolid tulid sellega algul hea meelega kaasa, sest tõesti on erivajadusega lapsi, kes saavad käia tavaklassides. Algul tunduski kõik töötavat. Kuid siis juhtus mitu asja.

Mis siis valesti läks?

Meil on Hollandis suured klassid, umbes 30-lapselised. Kui 2-3 nendest on erivajadusega, tekib õpetajal probleem. Ta ei suuda enam jagada oma tähelepanu kõikidele, sest need 2-3 last võtavad kõik endale. Samal ajal puudub õpetajatel haridus, kuidas diagnoosiga lastega toime tulla, mida teha, kui nende klassi tulevad näiteks autistid, käitumisprobleemidega või Downi sündroomiga lapsed. Ammugi ei oska nad hinnata, millist mõju need lapsed tavaklassile avaldavad.