INDREK MUSTIMETS: Kivi jõmmi autoaknasse kuluks marjaks ära!
Eestis vohava liikluskultuurituse taustal on isegi sobilikum küsida, kellel on sellistes liiklusrikkumistes suurem süü, kas rikkujail, liikluskorraldajail või politseinikel. Keelumärgid võivadki olla üles pandud teadmises, et need lahendavad probleemi, kuid sellest teadmisest on teadlikum ülbe autojuht, kes teab, et kes teda siin ikka peatab ja karistab.
Ja hirmuäratav tõsiasi on see, et linnad ja maanteed on viimaste aastatega sedavõrd hoomamatuks kasvanud, et järjest kahanev politseinikkond ei suuda sellel juba ammu silma peal hoida. Kui ettevõte pankrotistub, räägitakse ikka rahast, mis firma hukutas. Politsei puhul on aga silmanähtav inimpankrot kõigile iga päev tunda ning võiks isegi imestada, miks siseminister oma allasutusele pankrotist juba teatanud ei ole.
Või mida ikkagi arvata Põhja politseiprefekti pressiesindaja sõnadest, et inimesed ei peaks pelgama politseisse helistada või siis politsei ei saa olla korraga igal pool? Mida ütlevad need kaks lauset politsei kohta? Või siis lause, et Trepi tänava inimesed saavad ise olukorda jälgida! Jah, me võime küll üritada politseid rikkumist karistama kutsuda, kuid samas teame, et nad ei saa olla korraga igal pool. Või kui kuskil on märk, mis kõige rangemalt keelab midagi teha, siis mis värk see on: ametnikud panevad keelavad märgid üles ehk ilmutavad sellega oma võimu ning siis ei suuda seda tagada. Me ju maksame selle mõttetöö ja politseitöö eest, aga meile pakutakse saamatust ja kätelaiutamist. Äkki maksame vähe? Või keegi maksab rohkem?
Prioriteedid nihkes
Poleks ju keeruline pead tööle panna ja näiteks need Trepi tänava keelumärgid üldse ära koristada või siis mõelda, kuidas tagada ikkagi eeskirjade täitmine. Kõige vähem tahaks aga kuulda lauset, et politsei ei saa midagi teha.
Väike Trepi tänav ei ole tegelikult üldse väike. Sealne probleem ei ole samuti väike. Selle probleemi lahendamisest algabki tegelikult meie politsei võimekus. Kui selle olukorra lahendamisega hakkama ei saada, kuidas siis saadakse hakkama maanteedel järjest suuremaid kiirusi kasvatavate jõmmidega? Ma ei tahagi, et politsei iga nurga peal passiks. Mulle piisaks teadmisest, et ta seal tõepoolest võib olla ja rikkumine võib saada karistatud. Ja väga rängalt. Kahjuks märkame politseid ikkagi seal, kus mured kõige leebemad – põõsastes ja õllepidustustel.
Mul on üha sagedamini kahju, et linnaliikluses jalutades ei juhtu mul taskus olema mõnda kivi. Sellise suurusega kivi, mis jõmmist autojuhi auto silmanähtavalt rikuks, kui ma selle rikkumist märgates autoaknasse virutaks. Sest politseid ju niikuinii ei ole. Ja linnaametnikud oma saamatusega otsivad kodanike probleemidele juriidilist õigustust ning Trepi tänavate väiksuse ja olematuse rõhutamist.
