Irene Käosaar: Vene õppekeelega koolid on osa Eesti haridussüsteemist

Vähemalt korra nii sügisel kui ka kevadel lahvatab meedias vene õppekeelega koolide teema. Nüüd siis rõhuga tõigal, et vene noored õpivad eesti keeles paremini kui vene keeles („Vene keeles õppijad saavad nõrgemaid õpitulemusi” EPL 26.8). Kahjuks on järelduste tegemiseks kasutatud vananenud andmeid.

PISA ja riigieksamite tulemused näitavad tõepoolest vene ja eesti koolide erinevust, kuid artiklis kasutatud doktoritöö lähtus 2006. aasta PISA testide tulemustest ja ainult sellele tugineda on eksitav. 2009 tehtud PISA test näitab, et vene õppekeelega õpilaste tulemused võrreldes 2006. aasta tulemustega on paranenud. Funktsionaalses lugemisoskuses oli vahe kahanenud pea poole võrra. See on vähenenud ka loodusainetes, vaid matemaatikas on see jäänud samaks. Erinevusi veel on, kuid tendents on ilmselgelt paranemise poole.

Täna ei räägita enam, kas on vaja osa aineid eesti keeles õpetada, vaid kuidas seda kõige paremini ja mõistlikumalt teha. Vene õppekeelega koolid on kõigile teistele meie koolidele väärikad partnerid ja järjest enam avatud välisele maailmale. Nii PISA 2009 testi tulemustele tuginedes kui ka erinevatest koolivaatlustest lähtuvalt võib tõepoolest kinnitada, et vene õppekeelega koolides on olnud märksa autoritaarsem õpetusstiil, tähelepanu pööratakse rohkem akadeemiliste teadmiste omandamisele ja vähem sellele, kuidas need teadmised õppijas endas tervikuks saavad ja ümbruskonnaga suhestuvad.