Autori metsa alt leitud prügi

Hiljuti võttis Eesti Päevalehes (EPL 2.3) sõna giid Liina Steinberg, väites, et metsade majandamine segab temal turistidele giiditeenust osutada, sest kõik olevat lagedaks raiutud. Tema ettevõtte Linagra OÜ käive 2019. aastal oli kokku 22 788 eurot, millest giiditeenus moodustas 3905 eurot. Aastas! Peamise käibe moodustas külaliskorteri rentimine.

Kui giiditeenuse käive on 20 aasta jooksul jõudnud juba ligi 4000 euroni aastas, siis vaevalt oleks võimalik maksta mingitki valuraha nendele metsaomanikele, kelle maadel ja metsades ta turiste ringi vedas või plaanib vedada. Miks valuraha? Sest olles ise sagedane metsas uitaja, on olude sunnil minu hobiks kujunenud metsaturistide ja korilaste järelt kilekottide, pudelite ja muu maha visatud prahi koristamine. Mitte et see koristamine hobitegevusena mulle meeldiks. Ja ei maksaks unustada asjaolu, et turism on üks keskkonnavaenulikumaid majandusharusid maailmas.

Loodusturismi ettevõtjad tarbivad ise samuti seda sama loodusvara, metsa, selle eest omanikule üldjuhul tasumata ja selle heaks panustamata. Paradoksaalselt kombel on 53% küsitlusele vastanud loodusturismi ettevõtjaid tunnistanud, et kasutavad RMK hallatavat matkavõrgustike ja puhkepaikade taristut (allikad artikli veebiversioonis – toim), mida peetakse üleval ju riigimetsa majandamisest teenitud tuludest.

Arvud räägivad tõtt

Ma olen arvu-inimene, sest arvud ei salli vahtu ega valet. Teeme siin nüüd korraks väikese arvutusliku kõrvutuse, nii palju, kui praegu arve leida on. Eesti maaülikoolis kaitstud magistritöö raames hinnati, et enamik loodusturismi ettevõtjaid on leitavad Visit Estonia portaalist, 2016. aasta seisuga oli neid 81 ja nende kombineeritud müügitulu oli 2,6 miljonit eurot. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tellitud ja Ernst & Young audiitoribüroo korraldatud uuringu järgi oli 2017. aasta metsa-, puidu- ja mööblitööstuse kogumüügitulu peaaegu neli miljardit eurot ning loodav lisandväärtus peaaegu kaks miljardit eurot, mis on vastavalt 11,2% Eesti majandusest.

Praeguste metsa- ja puidutoodetega maksame kinni suure osa meie igapäevasest tarbimisest. Suure hulga neid nutiseadmeid, autosid, rõivaid ja ravimeid, mida me Eestisse sisse toome, saame endale lubada tänu metsa- ja puidutööstuse tublile ekspordile, mis meie riiki raha juurde toob. Metsamajanduse ja puidu töötlemise lisandväärtus töötaja kohta ületab Eesti keskmist, edumeelsematel ettevõtetel on see mõõdetav sadades tuhandetes eurodes.

Marginaalne loodusturism

Turism on oluline majandusharu, mis panustab eksporti, kuid loodusturismi osa selles on marginaalne. Loodusturismi ettevõtjate seas tehtud küsitluse järgi on vaid 10% kliente välismaalased ehk eksport. Loodusturismi mõjutab veel tugevalt hooajalisus ja madalhooajal suudetakse tööd pakkuda üksnes ettevõtte omanikele.

See on tore, kuid peamiselt siiski elustiiliettevõtlus, mille maksutulu ühiskonnale on marginaalne. Puidu töötlemise väärtusahel pakub aasta läbi maapiirkondades stabiilset tööd peaaegu 60 000 inimesele ja on viimase 80 aastaga kasvatanud Eesti metsasuse 30%-lt umbes 50%-le ja see kasvab edasi.

11,2% Eesti majandusest annab puidutööstus. Ükskõik?

Loodusturism on igati meeldiv ajaviide, kuid see ei ole valdkond, mis Eesti majandust kasvataks ja Eesti inimeste elujärge tõstaks, nagu võib näha ka Liina Steinbergi ettevõttest. Pisuke müügitulu, tööjõukulud, kui üldse, siis pigem OÜ-tamise mõõtu.

Vastuoluline ihalus

Eriti huvitav on loodusturismi ihalus lennuhäbi ajastul, mil räägime keskkonnakriisist ning vajadusest tarbimist piirata ja keskkonnajalajälge vähendada. Turism on oma olemuselt luksuskaup ja üks maailma saastavamaid majandusharusid. Ent metsandus katab inimeste baasvajadusi, nagu soe tuba, katus pea kohal, riided ja toidupakendid, kasutades selleks kohalikku taastuvat loodusvara. Lageraielank on kui visuaalne näidis meie tegelikust keskkonnajalajäljest, millega makstakse kinni suur osa ühiskonna kuludest, ka nendest, mida kirjeldatakse kui „tasuta”. Õnneks kõik lageraielangid taasmetsastatakse kas inimese poolt või inimese kaasabil.

Puit on keskkonnasäästlikum alternatiiv kõikides valdkondades praegu peamiselt kasutusel olevatele materjalidele, nagu fossiilsetel kütustel põhinev soojus, betoonist ja terasest majad, naftast riided ja plastist pakendid. Vajadus tarbimise keskkonnamõju vähendada on puidu kui tooraine olulisust viimaste aastakümnetega drastiliselt kasvatanud ja peaksime leidma viise, kuidas võimalikult palju puitu kasutusele võtta ja sellega keskkonnakahjulikumaid materjale asendada. Paraku on turistid ja korilased ning nende prügistamine meie metsades üks nendest keskkonnakahjudest.