„Võisin ka ise sõna võtta või niisama hästi jätta võtmata – see ei muutnud midagi. Suur masin liikus omasoodu nagu vabrikus käimapandud kangasteljed, kududes vastavamustrilisi seadusi. Ma muutsin neis vahel tähti ja asetasin komasid ühest paigast teise. Palk ja komisjonidetasu selle eest olid rahuldavad.”

Nii kirjeldas oma tegevust parlamendis kirjanik August Mälk. Ent siis oli 1938. aasta ja tegemist oli autoritaaraja parlamendiga. Demokraatiat ei olnud, parlamenti kasutati kui demokraatia etendamise fassaadi.

Kui palju praegune olukord üldse erineb? On valdkondi, kus ka seaduse järgi polegi riigikogu muud kui kummitempel.

Avalehele
88 Kommentaari
Loe veel: