Terve debatt tundub absurdne, kusjuures peamine viga seisneb kutsehariduse definitsioonis. Kutsehariduse andmine ei ole kutsekoolide ainuõigus. Kutseharidus on õppekava, mis annab piisavaid teadmisi konkreetse ameti tarvis. Nõnda on arstikutset andev asutus Tartu ülikooli arstiteaduskond.

Selle kõrval on meie õppeasutustes akadeemilistele teadmistele keskendunud tegevused, millel puudub otseste kutseoskuste andmise eesmärk. Ajalugu õppides võib hiljem õpetajakutse omandada, aga aine ise seda ei eelda. Toimiva majanduse jaoks tuleb ette valmistada eri tasemel kutseharidusega inimesi. Masinaehitustööstus ilma masinaehitusinsenerita on sama absurdne kui ilma treialita.

Loodan, et meie austatud valitsusjuht soovitas meie noortele võimalikult kõrge tasemega kutseharidust. Kui soovitus oli suunata Eesti noori teoreetilistele stuudiumidele ilma kutsesihita, on Eesti tööstusel ja ühiskonnal oodata homse tööjõu leidmisega suuri probleeme .

Jaan Mihkel Uustalu, keemiatehnoloogia doktor