Juhtkiri: 600 naist aastas
Aastas sureb Eestis rinnavähki keskeltläbi 250 naist (harva esineb rinnavähki ka meestel – aastal 2011 suri Eestis rinnavähki kolm meest).
Ajastul, mil füüsilist ilu peetakse üha tähtsamaks, toob rinnavähk ja selle ravi, mille käigus tuleb sageli eemaldada rinnanääre, kaasa mitte üksnes füüsilisi, vaid ka hingelisi kannatusi. On naisi, kes pärast rinna kaotust kannatavad selle all, et ei tunne end enam „täisväärtusliku” naisena. On naisi, kes häbenevad läbielatut sedavõrd, et ei taha sellest rääkida isegi kõige lähedasematele sõpradele.
Sellistele naistele tegi näitleja Angelina Jolie teene, julgedes avalikult rääkida sellest, kuidas tema – maailma kaunimate naiste „edetabelites” figureeriv ikoon – otsustas kõrge rinnavähiriski tõttu lasta eemaldada oma mõlemad rinnad.
Kuid ehkki Angelina Jolie julgus võtta vastu ränkraske otsus ja sellest avalikult kõneleda väärib tunnustust, ei saa tema tegu pidada eeskujuks, mida rinnavähki kartvad naised peaksid järgima.
Nimelt kuulub Jolie väikese murdosa naiste sekka, kes kannavad enda geenides 17. kromosoomi muteerunud varianti. See nn „rinnavähigeen”, millega kaasneb kõrgendatud rinnavähirisk, on süüdi ainult 10%-is kõigist rinnavähijuhtumitest. Ehk Eestis mitte rohkem kui 60 rinnavähijuhtumis aastas.
Angelina Jolie risk haigestuda rinnavähki oli 87% ja ta otsustas astuda kõige äärmuslikuma sammu, mida üks rinnavähki kartev naine teha saab. Kuid ärgem unustagem, et ükski inimene ei saa täielikult kontrollida seda, kas ta haigestub kunagi vähki või mitte. Ja rinnavähi puhul on peale kõnealuse geeni ka palju teisi riskifaktoreid – alates suitsetamisest ja lõpetades ülekaaluga.
Selge, et igaüks, kes tahab olla terve, peaks eeskätt mõtlema tervislikule elustiilile: heale toidule, füüsilisele aktiivsusele, normaalsele kehakaalule. Ja rinnavähi avastamiseks peaks enda rindu aegajalt kontrollima. Eestis tasub aga parandada üht olulist asja – mitmetes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal kuulub rindade manuaalne kontroll rutiinse iga-aastase günekoloogi visiidi juurde. See kulutab arsti aega minuti, aga aitab avastada vähijuhtumeid varakult. Eesti naiste rindu regulaarsete günekoloogi visiitide jooksul ei kontrollita, selle asemel soovitatakse naistel ise oma rindu uurida või minna mammograafiuuringule. Aga kui paljud naised oskavad ise end kontrollida? Või miks soovitada kõigile kalleid uuringuid, kui oleks ka käepärasem moodus, mis jõuaks regulaarselt palju suurema hulga naisteni?
