JUHTKIRI | Alkoholitõrje tuleb jälle au sisse tõsta

Kui Jüri Ratase eelmise valitsuse alkoholipoliitika „suursaavutuseks” jäi aktsiiside järsk tõus ja sellest tulenenud piirikaubandus, siis Ratase praeguse valitsuse märkimisväärseimaks sammuks selles vallas on jäänud alkoholiaktsiiside langetamine eelarvelisel eesmärgil. Täiesti kustunud on arutelu, kuidas siis ikkagi jõuda ideaalini, kus Eestis tarbitakse alkoholi alla kuue liitri elaniku kohta praeguse üle kümne liitri asemel.

See ei peaks nii olema. Eelmise valitsuse sotsiaalministrile Jevgeni Ossinovskile sai alkoholipoliitika käilakujuks olemine küll poliitiliseks kirstunaelaks, aga see ei tähenda, et alkoholi piiramise poliitikat pole enam vaja. Viimased andmed alkoholitarbimise kohta ei näita küll päris üheselt, kuivõrd aktsiisilangetus viinakatkule hoogu juurde andis, kuid igatahes pole see ka taandunud. Pigem ikka vastupidi, nagu eilsest Eesti Päevalehest lugeda võisite. Tänases Eesti Päevalehes jääb sotsiaalminister Tanel Kiik kahjuks hätta, kui palume nimetada alkoholivastaseid samme, mis oleksid sama kaalukad ja meeldejäävad kui kaks alkoholitarbimist soosivat muudatust. Need on rahandusminister Martin Helme aktsiisilangetus ja vaikselt riigikogus seadusse imbunud nn Grossi täiendus, mis puudutab müügiväljapanekut.

Alkohol on endiselt suur probleem. Poliitikud, ärge pugege heitunult põõsasse, vaid tooge ja laske alkoholipoliitika taas päevakorda.

Mõlema muudatuse poolt oli ratsionaalseid argumente, kuid kõlama jäänud üldine tonaalsus on vale ja soovimatu – et alkoholitarbimise piiramise poliitikaga ongi nüüd pikaks ajaks kõik. Ei konservatiivid ega liberaalid, ei rahvuslased ega globalistid tohiks leppida sellega, et alkoholist tingitud surmade arv Eestis suureneb. Samamoodi nagu ei lahendanud alkoholiprobleeme Ossinovski paindumatus, ei lahendanud neid Helme aktsiisilangetus. Piirikaubandus taandus, aga tervisekahjud on jäänud ja nende vähendamiseks pole riik isegi rohkem raha suunanud. Üsnagi rahvuskonservatiivselt kõlava pealkirjaga programm „Kainem ja tervem Eesti” hingitseb hoopis Euroopa Liidu raha toel.

Muu hulgas ka aktsiiside tõstmine ei tohiks jääda tabuteemaks, sest hind on oluline tarbimist mõjutav tegur. Lihtsalt avatud piiride tingimustes tuleks tõusutempot määrates hoolikalt jälgida ja arvestada naaberriikide aktsiisimäärasid. Poliitikud, ärge pugege põõsasse, tooge ja laske alkoholipoliitika taas päevakorda, aga mitte loosunglikult, vaid sisule keskendudes ja teaduspõhiselt.