JUHTKIRI | Aupankur Laar puhub pilli lõhki
Arvate, et Eesti poliitika on polariseerunud? Mitte Eesti Panga nõukogu küsimuses, milles olid isegi Reformierakond ja EKRE teisipäeva hommikul ühel nõul. Riigikogu lükkas 74 vastu- ja 18 poolthäälega tagasi Mart Laari pakutud nõukogu uue koosseisu.
See, et nõukogu esimehe Laari ettepanek riigikogu enamusele ei meeldi, oli tegelikult selge juba juunis, kui ta oma kandidaadid avaldas. Üllatav on see, et Laar ei teinud katsetki kompromissi otsida, kuigi teab, et riigikogu heakskiiduta ei saa uus nõukogu nagunii ametisse astuda. Ta ütles siis ja väidab ka nüüd, et lähtub põhimõttest: Eesti Panga nõukogu pole ühegi partei toiduahela osa.
Ent Laari apoliitilisuse argument ei kanna. Tema esitatud valikus on kaks aktiivset poliitikut (sotsiaaldemokraat Ivari Padar ja keskerakondlane Enn Eesmaa), üks ekspoliitik (reformierakondlane Jaanus Tamkivi), kolm majandusteadlast (Kaie Kerem, Enn Listra, Urmas Varblane) ja üks pangandustegelane (Rein Minka). Laar ise on ekspoliitik ja Isamaa liige. Seega on nõukogus poliitikute ja mittepoliitikute vahekord 4 : 4.
Seda, et panganõukogus oleks veel rohkem poliitikutaustaga inimesi, pole vähemalt seni ükski erakond nõudnud. Riigikogu on Laari valiku vastu sellepärast, et ta ei arutanud poliitikutest liikmete valikut erakondadega vähimalgi määral läbi. Säärane jäärapäisus pole mõistlik. See on õige, kui Eesti Panga nõukogus poliitikute hääl ei domineeri, kuid raha- ja panganduspoliitikas asjatundlikke poliitikuid peaks seal ikka olema, et keskpanga ja riigikogu vahel liiguks info paremini ja koostöö oleks tõhusam.
Eesti Panga sõltumatus päevapoliitikast on Eesti-sisestes küsimustes küllalt hästi seadusega tagatud, nõukogu koosseis seda eriti ohustada ei saa. Euroala puudutavate ülesannete täitmise puhul tohib Eesti Pank järgida ainult Euroopa Keskpanga juhiseid. Kolme asjaliku tegevpoliitiku Eesti Panga nõukogusse määramist ei peaks kartma. Aga nõukogu esimees võiks küll olla majandusteadlane, mitte ekspoliitik.
Põhimõtteliselt võimaldab seadus Laaril uute kandidaatide esitamisega venitada nii kaua, kui ta heaks arvab – kasvõi tema volituste lõppemiseni 2023. aasta juunis. Muidugi ei oleks see seaduse mõtte järgimine, mistõttu on õhus Eesti Panga seaduse muutmise algatamine riigikogus. Pigem on Eesti Panga sõltumatusele ohuks see, mitte riigikogu fraktsioonidega nõukogu koosseisu küsimuses läbi rääkimine.
