Maksu- ja tolliamet on tulude deklareerimise puhul kiituse ära teeninud. See, et mõni pank ei saanud eluasemelaenu intresside deklaratsioonile kandmise liidest varakult toimima, on kivi tema kapsaaeda. Suures plaanis on see tegelikult väike viga, sest deklaratsioonide esitamise tähtaeg on alles 30. aprillil.

Valitsus peaks maksu- ja tolliametile tänulik olema, sest maksumaksjad eriti ei pahandagi tulumaksule „küüru” lisamisega kaasnenud keerukuse pärast – paljuski sellepärast, et e-maksuametis on tulude deklareerimine väga lihtsaks ja mugavaks tehtud. Samuti on ametil õnnestunud oma teavitustööga teha tulumaksust rahvale koguni omamoodi säästuinstrument, sest paljud maksid iga kuu vabatahtlikult tulumaksu rohkem kui vaja ja ootavad nüüd õhinal maksutagastust. Ja maksutagastuse või osa sellest saab tänavu soovi korral otse heategevuseks annetada. See on väga teretulnud uuendus, mis loodetavasti turgutab paljude heategevusühingute eelarvet.

Tulumaks vajab terviklikku remonti isegi siis, kui mitte olla Jüri Ratase valitsuste ajal tehtud põhimõtteliste muudatuste vastu.

Ent valitsuskoalitsioon ei tohiks sellel deklareerimisidüllil end uinutada lasta. Näiteks alampalk, millega võrdseks pandi 2018. aastal 500-eurone maksuvaba miinimum, on tänavu juba 584 eurot ja tuleval aastal tõenäoliselt üle 600 euro. Eriti halb on aga see, et üha rohkemate inimeste palk jõuab küüruvahemikku 1200–2100 eurot, kus riik võtab palgatõusust ligi kolmandiku.

Kui nimetatud vahemik hakkab inimesi tõsiselt pigistama alles lähiaastatel, siis 1200-eurone koolituskulude maha arvamise piirang on juba ajale jalgu jäänud. Sellest aastast kolmanda lapse eest kohaldatav suurem tulumaksuvabastus ravib seda viga üksnes osaliselt.

Üksikisiku tulumaks vajab terviklikku remonti isegi siis, kui mitte olla Jüri Ratase valitsuste ajal tehtud põhimõtteliste muudatuste vastu.