Viirusnäitaja on kerkinud üle 25 ja näeme otsustajate reaktsioonides korralikku kakofooniat. Valitsust nõustava teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütleb, et praegune nakatumise tase pole kaugeltki hull ja muretsemiseks pole põhjust, kuni intensiivravikohtade täituvus ei ületa 70%. Valitsuse taseme poliitviroloogid, kes olid kevadel väga aktiivsed, on praegu suhteliselt vaoshoitud ja lasevad terviseametil oma tööd teha. Otselendude ja sportlaste rahvusvahelise liikumise küsimuses on aetud arusaamatult jäika joont. Suurem probleem on praegu pigem osa kooli- ja kohalike omavalitsuste juhte, kellel on väga aktiivne isiklik arusaam sellest, kuidas peaks viirusega võitlema. Nii mõnigi kord on see ülepingutatum, kui oleks vaja.

Eestil on vaja koroonaautoriteeti, kes hoiaks kooli-, valla- jt juhtide viirusvastases tegevuses ühtset joont ja parajat rangust.

Hiljuti kritiseerisime selle eest Tallinna linna juhte, aga eile tõstis lati täiesti uuele kõrgusele Peipsiääre vald. 5500 elanikuga Peipsiääre otsustas oma territooriumil kehtestada eriolukorra ajaga võrreldavad koroonapiirangud (2 + 2 reegel, staadion ja mänguväljakud kinni), sest vallas tuvastati kaks koroonapositiivset inimest ja mitukümmend kontaktset on saadetud proovi andma. Arusaadav, et see mõjub väikses vallas ehmatavalt, ent pandeemia ei näita Euroopas taandumise märke ja juba praegu peaaegu maksimaalseid piiranguid rakendada pole jätkusuutlik. Ega ka seaduslik, nagu arvas õiguskantsler Ülle Madise.

Kuna inimesed ei suuda talveunne jääda, on Eestil pika talve üle elamiseks vaja koroonaautoriteeti, kes hoiab kooli-, valla-, riigi- ja muude juhtide viirusvastases tegevuses ühtset joont ja parajat rangust. Et piirangud ei kurnaks inimesi rohkem kui koroona.