JUHTKIRI | Ei tsensuurile Tartu ülikoolis
„Peale hea hariduse ei ole kuhugi kadunud ka ülikooli moraalse majaka roll,” ütles ärimees ja Tartu ülikooli vilistlane Tiit Pruuli saatesarjas „Rahvusülikooli sajand”, mille järjekordset osa üleeile ETV ekraanil näidati.
Vaevalt oskas keegi aimata, kui asjakohaseks osutuvad need sõnad juba paar päeva hiljem. On nad ju tugevas kontrastis tänases Eesti Päevalehes ilmuva artikliga, mis räägib, kuidas Tartu ülikool astus juba teist korda Hiina-kriitilise teksti tsenseerimise teed.
Seekord otsustas ülikool kustutada sotsiaalmeediast postituse, mis sisaldas viidet artiklile Puna-Hiina käitumise kohta oma demokraatia säilimise eest võitlevas Hongkongis. Ent mäletatavasti otsustas Tartu ülikool arendusprorektori tasemel vaid mõni kuu tagasi jätta ajakirjas Universitas Tartuensis avaldamata artikli, mis ei kiitnud takka rahvusülikooli ja Hiina tehnoloogiagigandi Huawei koostööle ja tõi esile ka sellega kaasnevaid riske. Suurema kriitikatulva mõjul artikkel lõpuks siiski ilmus, ent see ei tee algset tsensuurikatset olematuks.
EESTI PÄEVALEHE SEISUKOHT
Euroopa Liidu uus suund on hoiduda Hiina ees küüru selga tõmbamast, sest senine lähenemine ei ole andnud loodetud tulemusi. Julgustame ka Tartu ülikooli sellest eeskuju võtma.
Ülikool põhjendas mõlemat juhtumit sellega, et nemad ei soovi sekkuda välispoliitilistesse küsimustesse. Ent selline selgitus ei mõju veenvalt muu hulgas sellepärast, et ülikool on jaganud sotsiaalmeedias ka postitusi, mis kritiseerivad näiteks Venemaad või USA-d. Tahaks loota, et hiljutine Facebooki-postituse tsenseerimine oli lihtsalt juhus või eksitus, paraku on ülikool hakanud teksti mahavõtmist õigustama.
Võib ju küsida, milleks nii palju tüli paari artikli pärast. Ent need juhtumid asetuvad laiemasse konteksti, millest rääkis ka Tiit Pruuli. Tartu ülikoolile kehtivad kõrgemad standardid kui paljudele teistele siin ühiskonnas. Võib vahest liialdamata öelda, et Tartu ülikool on Eestis üks vabaduse ja vabaduste lipulaevu. Rääkimata üleüldisest akadeemilise vabaduse austamisest.
Just Tartus said hariduse paljud Eesti vabariigi loojad ja taastajad. Tartu ülikool oli keskmisest suurem vabaduse kants ka 1930. aastate teises pooles Konstantin Pätsi autoritaarsel valitsemisajal ja järgnenud nõukogude ajal. Kas tõesti tõmbame me pärast kõike seda just nüüd, iseseisvusajal hiinlaste ja nende raha ees saba jalge vahele?
