Juhtkiri: Elroni oranž ämber
Sada aastat hiljem ja rahu ajal läheneb Elroni juhtkond Eestis raudteeliikluse ülevõtmisele sama käpardlikult, kui saatsid vägesid rindele suure hurraaga Esimesse maailmasõtta sukeldunud Austria-Ungari kindralid.
Tahate teada, mis kell rong läheb? Elroni veebileht keeldub avanemast. Või tervitavad teid jaamas tühjad tablood ja pole piletimüüjat nagu Tartus. Või väljub rong hoopis teisest jaamast kui lubatud, nagu juhtus Pärnus. Klienditeenindaja aparaat 50 eurost suuremaid arveid käsitleda ei oska, ent näiteks kahe tsooni kiirliini ühispilet maksab nagu kiuste 50.39. Teisalt võib jääda ka mulje, nagu oleks sõit tasuta, sest piletimüüja lihtsalt ei jõua puupüsti täis rongis kõigi sõitjateni. Ei pruugi jõuda ka väljakuulutatud rong ise, sest vedurijuht ei ole kuulnudki, et on vaja sõitma minna. Nagu juhtus Raplas. Loksumisest asendusbussis paljud küll pääsesid, sest ääreni täis sõiduk ei läbinudki iga peatust. Hea, kui ülemus on mõistlik ja saab aru, et saabumine riigi juhitud rongiga võrdub 21. sajandi Eestis force majeure’iga.
Eks iga algus võib minna kobamisi. Esimeste päevade kogemus aga viitab, et Elron ei suhtunud oma põhiülesandesse ehk inimeste sõidutamise ettevalmistamisse küllalt tõsiselt. Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis oleks kogu aur läinud justkui sellele, kuidas rongiliiklus erakätes olnud Edelaraudteelt üle võtta. Edasisest lähtuti aga põhimõttel: annab Jumal ameti, annab ka mõistuse. Kas keegi tegi üldse arvutuse, kui palju rahvast tahab rongiga teatud kellaaegadel sõita? Või kui pikad ja mis sagedusega peaksid tipptundide rongid olema? Riigi esindajatest Elroni nõukogus pole vist midagi tahta, sest raske on näha nende nelja inimese kogemuste seost rongiliikluse korraldamisega.
Majandusminister Juhan Partsi ministeerium tahab haarata riigi kätte ka parvlaevaliikluse. Selle taustal kujutab Elroni rongidel piilupardi mängimine endast hirmutavat näidet, kuidas võimutahe võib suutlikkusest kõrges kaares üle käia. Teha ilusaid sõnu tänapäevase raudteetranspordi vajalikkusest on üks asi. Hoopis teine aga tagada, et inimesed üldse teavad, millal rong läheb, et nad sinna peale ka mahuvad ja pileti saavad.
Uus aasta alles algas, aga aasta ämbri kandidaadi juba saime. Minister Parts ja Elroni juhid – Eesti transporti ei saa rajada nagu ajutist lahendust sõjas või erakorralises olukorras!
