Juhtkiri: Euroliidu õnneõngitsejad
Ammugi teavad seda Kolmanda Rooma tiitlile pretendeerijad Moskvas. Ja see paistab neil ka osaliselt õnnestuvat. Vana retsept – tükelda vastaspool väiksemateks osadeks ja aja nendega vastandlikku poliitikat, premeerides mõnda, karistades teisi, külvates nende vahele lahkhelisid – paistab ikkagi teatud vilja kandvat.
Räägitagu euroopalikest väärtustest palju tahes, kõneldagu Euroopa Liidu ühisest häälest mida iganes, õpetagu ajalugu seda või teist, ahnust ja lühiperspektiivi saamahimu on raske taltsutada. Euroopa Liidu riikide liidrid leppisid ligi aasta tagasi mullu märtsis kokku, et Venemaaga nemad regulaarseid tippkohtumisi ei pea. Kuid ometigi jõudis Putin sel nädalal Budapesti, kus ta kohtub Ungari juhtkonnaga. Nagu polekski pingeid ja erimeelsusi Ukraina sõja ja Krimmi annekteerimise pärast. Nagu polekski ühist Euroopa Liidu poliitikat.
Õpetagu ajalugu seda või teist, ahnust ja lühiperspektiivi saamahimu on raske taltsutada.
Ungari juhtkond põhjendab silmatorkavalt tihedaid kontakte vajadusega tagada riigi energiajulgeolek. Energiajulgeolekul on Ungari kontekstis veel sisu – nimelt kavandatakse tuumajaama ehitust koostöös Venemaaga ja Vene laenuga. Heakene küll, aga Venemaa on energiatarnetest teistesse riikidesse vähemalt sama huvitatud kui need riigid gaasi või nafta ostmisest. Ja Eesti pole jäänud energiata, kuigi president Vladimir Putin pole oma naaberriiki kunagi külastanud. Seega jääb paratamatult mulje, et tegemist on katsega saada endale eeliseid ajal, mil Venemaaga asjaajamise peale siin-seal kulmu kortsutatakse.
Venemaa soojendab suhteid Küprosega ja juttu on olnud sinna sõjaväebaasi rajamisest, kuigi paljud on avaldanud kahtlust, kas see ikka teoks saab. Kõneldud on võimalikust erisidemest itaallastega, samuti on Kreeka puhul pidevalt mainitud võimalust, et see riik läheneb Venemaale, sest Euroopa Liiduga on suhted võlgade tõttu pingelised.
Õõnestamisest
Euroopa Liit on oluliselt võimsam vahend oma rahvuslike huvide edendamiseks.
Kuid euroliidu õnneõngitsejad peavad mõistma, et Euroopa Liit on oluliselt võimsam ja parem vahend oma rahvuslike huvide edendamiseks kui mis tahes tehing Venemaaga. Õõnestades Euroopa Liitu ning selle ühtset poliitikat, see vahend nõrgeneb. Euroopa Liidust saadav abi, tugi ja võimalused on ja jäävad igal juhul võimsamaks kui see, mida pakub Venemaa, kellel endal on tegelikult päris tõsised probleemid ja mitte lõputud ressursid.
