Juhtkiri: Euroopa Komisjoni kahjulik vaikimine
Peaaegu kolm aastat kestnud uurimise jooksul on komisjon selge sõna öelnud ainult ühe väikese asja kohta: lennufirma maapealse teeninduse 2009. aastal 2,3 miljoni euro eest Tallinna lennujaamale müümine ei kujutanud endast riigiabi. Mitmekümne miljoni euroste kapitalisüstide ja päästelaenu küsimuses aga komisjoni menetlus muudkui kestab, kestab ja kestab...
Võrreldes 2012. aastaga, kui ebaõnnestus Estonian Airi eelmise juhi Tero Taskila avantüür teha Tallinnast Soome väikelinnade teenindamisega regionaalne lennuvärav ja kahjum kasvas ennenägematult suureks (49 miljonit eurot), oli ettevõtte olukord viimasel ajal juba mõnevõrra lootusrikkam. 2013. aasta 8,1 miljoni eurone kahjum ja 2014. aasta 10,1 miljoni eurone kahjum ei andnud veel põhjust jätkusuutlikkust kuulutada. Aga möödunud aasta novembris teatas Tallinki suuromanik Infortar huvist ja valmisolekust investeerida Estonian Airi arendamisse. Ja tänavu suvekuudel teenis ettevõte umbes pool miljonit eurot kasumit – esimene kasumlik suvi pärast 2010. aastat. See oli juba baas, millele parajal ajal tulnud Euroopa Komisjoni positiivne otsus oleks saanud mõjuda võimendavalt. See oleks suurendanud reisijate ja äripartnerite usku Estonian Airi eluvõimalustesse.
Euroopa Komisjonil oleks justkui kurikaval plaan Eesti lennundus sõnagi lausumata välja suretada. Otsuseta olukord on kõige halvem. Positiivse otsuse korral saaks Estonian Air pikema perspektiiviga tegutsema hakata, negatiivse otsuse korral saaks uus lennufirma alustada. Praegu saab peamiselt ainult oodata.