Võrreldes 2012. aastaga, kui ebaõnnestus Estonian Airi eelmise juhi Tero Taskila avantüür teha Tallinnast Soome väikelinnade teenindamisega regionaalne lennuvärav ja kahjum kasvas ennenägematult suureks (49 miljonit eurot), oli ettevõtte olukord viimasel ajal juba mõnevõrra lootusrikkam. 2013. aasta 8,1 miljoni eurone kahjum ja 2014. aasta 10,1 miljoni eurone kahjum ei andnud veel põhjust jätkusuutlikkust kuulutada. Aga möödunud aasta novembris teatas Tallinki suuromanik Infortar huvist ja valmisolekust investeerida Estonian Airi arendamisse. Ja tänavu suvekuudel teenis ettevõte umbes pool miljonit eurot kasumit – esimene kasumlik suvi pärast 2010. aastat. See oli juba baas, millele parajal ajal tulnud Euroopa Komisjoni positiivne otsus oleks saanud mõjuda võimendavalt. See oleks suurendanud reisijate ja äripartnerite usku Estonian Airi eluvõimalustesse.

Estonian Airi uurivatel euroametnikel oleks justkui kurikaval plaan vaikides Eesti lennundus välja suretada.
Paraku Euroopa Komisjoni otsust selle optimismilaine ajal ei tulnud. Selle asemel jätkus teadmatus, mis on lükanud Estonian Airi hoopis uude negatiivsuslainesse. Valitsus teatas septembris, et luuakse uus lennuettevõte, mis tagaks Eestile Euroopa Komisjoni negatiivse otsuse korral vajalike lennuühenduste säilimise. Ühest küljest ettenägelik samm, aga teisalt vallandas see spekulatsioonid Estonian Airi peatse pankroti kohta. Piletimüügile selline asi hästi ei mõju. Ei mõju hästi ka Salva Kindlustuse äsjane otsus, et lennufirma maksejõuetuse vastast reisitõrkekindlustust Estonian Airiga lennata soovijaile enam ei pakuta.

Euroopa Komisjonil oleks justkui kurikaval plaan Eesti lennundus sõnagi lausumata välja suretada. Otsuseta olukord on kõige halvem. Positiivse otsuse korral saaks Estonian Air pikema perspektiiviga tegutsema hakata, negatiivse otsuse korral saaks uus lennufirma alustada. Praegu saab peamiselt ainult oodata.