Juhtkiri: haigekassa vaade on liiga kitsas

Geograafilise kättesaadavuse põhimõtted, mida haigekassa hiilimisi juba rakendab, on kirja pandud nii tehnokraatlikult, et ainuüksi sellest on selge: haigekassa rahalise defitsiidi kasvu võivad need ehk piiratagi, aga patsientidele küll head ei tõota.

Dokumendis, kus seda põhimõtet selgitatakse, on kirjas: „Teenuse osutamise optimaalsus ja kvaliteet on saavutatav, kui meditsiinilisele ressursile on tagatud piisav töökoormus teenuse osutamise kohas.” Teatud piirini on see tõsi. Arsti, kes ei saa küllalt tihti operatsioone teha, ohustab roostesse minek. Kui kalleid meditsiiniseadmeid harva kasutatakse, on nende tasuvusaeg pikk või ei saabu kunagi. Haiglas, kus on väga vähe patsiente, on efektiivsuse näitajad üldiselt kehvemad kui suurtes haiglates.

Ohud, millele nii arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit kui ka õdede liit viimastel kuudel pidevalt tähelepanu on juhtinud, tulenevad sellest, et haigekassa ei näe puude taga metsa. Ta tahab optimeerida meditsiinilise ressursi – mis on „kombinatsioon meditsiinipersonalist, -seadmetest ja -ruumidest” – kasutamist. Pange tähele: patsiendist pole üldse juttu ja inimesed, kes peaksid meid ravima, on ka taandatud kõigest ressursiks.