JUHTKIRI | Helme juhtimisel maffiariigiks
Mis riik see on? Riik, kus minister mängib riigi lepingud kätte oma partneritele ja valetab seejuures, nii et piinlik kuulata. Moldova? Ukraina? Kosovo?
Neis Transparency Internationali korruptsioonitajumise registri alumises otsas paiknevates maades juhtub hullematki. Nüüd on rahandusminister Martin Helme suutnud avada uued sügavikud ka Eesti jaoks.
Me ei tea siiani, miks sõlmis Helme Eesti riigi nimel lepingu bürooga Freeh Sporkin & Sullivan. Teame ministri selgitust, et büroo võiks aidata Eestil saada endale osa trahviraha, mida USA kohtud võib-olla Eestis tegutsevatele pankadele rahapesu eest määravad. Paraku mõjub see jutt pigem hasartmängija eneseõigustusena.
Kõige hullem on ikkagi tõsiasi, et Helme tegevus on silmanähtavalt korruptiivne. Nagu Eesti Ekspress äsja esile tõstis, kohtusid tollal bürood esindanud Louis Freeh ja Helme juba detsembris ning arutasid kohe konkreetse koostöö üksikasju. Edasi korraldati libakonkurss, kus Freeh’ bürooga pandi justkui konkureerima veel kaks firmat, kellest oli teada, et nad end huvide konflikti tõttu taandavad.
Freeh seda ei teinud. Mis sest, et ta on esindanud firmat Prevezon, mis pesi 230 miljoni dollari väärtuses Venemaal maksupettusega säästetud raha. Sedasama, mille eest maksis eluga Vene vanglas surnud advokaat Sergei Magnitski.
Suunatud konkursil, mille Martin Helme korraldas, on kõik korruptsiooni tunnused. Freeh’ palkamine lõhnab kriminaalkuriteo järele.
Kui moraalsed argumendid ei takistanud Helmet vereraha teenistuses olnud endist FBI juhti palkamast, siis fiktiivne konkurss on puhtalt tema südametunnistusel. Just nii, „omadele” eeliste loomise kaudu kujuneb toimivast maast maffiariik. Nõnda toimivad maad, kus eduks ei loo alust oskused, vaid hea läbisaamine „peremeestega”. Ülejäänutele terendab igavene vaesus.
Muide, äsja umbusaldamisest pääsenud Helme on valetanud ka põhilises. Freeh’l lihtsat pole võimalik lepingut täita, sest ta ei pääse kriminaalmenetluse materjalidele ligi. Helme pidi seda teadma. Ikkagi läks ta nui neljaks kolme miljonit eurot loovutama.
Siin on kindlasti materjali õiguskaitseorganitele. Meil on minister, kes on parimal juhul kuritegelikult lohakas, halvemal juhul korruptant ja kindlasti valelik. Poliitilist vastutust ta võib-olla kunagi kandma ei peagi, kuid seaduste ees oleme (seni veel) kõik võrdsed.
