JUHTKIRI | Igaüks on pandeemia (vaos hoidmise) sepp
Kas Eesti on eriline, et koroonapandeemia on kohelnud meid seni palju hellemalt kui enamikku teisi maailma maid? Näiteks Leedus on olukord sedavõrd halvenenud, et valitsus arutab täna ettepanekut kehtestada riigis jälle üldine koroonakarantiin. Läti valitsus kehtestas äsja meditsiinisüsteemi ülekoormamist kartes laialdase maskikandmise nõude, mille eiramise eest võib karistada kuni 50-eurose trahviga.
Leedu ja Läti jagavad meiega üht loomulikku eelist: mitu korda väiksemat rahvastiku tihedust võrreldes enamiku teiste Euroopa riikidega. Ent me lõunanaabreid pole see päästnud.
Ka põhjamaiselt reserveeritud suhtlemisest on koroona vältimiseks abi. Kuid sellest ei piisa samuti: näiteks Rootsis, Taanis ja Islandil levib viirus jälle ulatuslikult ja varjatult – kolletele ei suudetud piiri panna.
Kevadel levis veel teooria, et koroona eest kaitseb see, kui kõik on lapsena tuberkuloosi vastu vaktsineeritud, nagu omaaegsetes idabloki riikides tehti. Ent praegu on Euroopas kõige suurema koroonasuremusega just üks neid riike – Tšehhi.
Lühidalt: ei tasu loota, et mõni tõeline või oletatav eelis päästab meid automaatselt pandeemia halvemaks pööramisest. Palju asju tuleb pidevalt teha õigesti ja targasti, et saaksime praegust enam-vähem normaalset elukorraldust jätkata. Pealegi peab õigesti ja targasti tegutsema valdav osa elanikke, pelgalt uute ja karmimate piirangute kehtestamisest ei piisa. Näiteks kõrtsides alkoholimüügi piiramisest poleks kasu, kui valdav osa inimesi ei järgiks piirangu mõtet: vähendada lähikontakte.
Igaühel, mitte üksnes valitsusel tuleb teha palju asju targasti, et saaksime jätkata praegust enam-vähem normaalset elukorraldust.
Esmatähtis pole see, et meie valitsus kehtestaks rangemaid keelde-käske, vaid see, et igaüks praegusi soovitusi järgiks. Ainult siis on lootust, et vajadust rangemate keeldude järele ei tekigi ja Eesti saab erilisena jätkata.
Peale selle on oluline, et kontaktide jälgimine ei hakkaks terviseametil üle jõu käima. Selleks pole vaja üksnes toorest jõudu, vaid ka teadmist, kuhu oma jõupingutused parasjagu suunata. Tartu ülikooli ja terviseameti koostöös tehtav reoveeseire on ennetava teadmispõhise lähenemise hea näide.
