Briti peaminister Boris Johnson Tapal 21.12.2019 Foto: Andres Putting

Tõsiasja, et Suurbritannia valitsusjuht tegi kohe pärast pingelist valimisvõitu esimese välisvisiidi Eestisse, tuleks maksimaalselt ära kasutada.

„Ülikõva!” hindas seda välisminister Urmas Reinsalu. Tal on õigus. Kui NATO võimsuselt teise riigi tegelik juht külastab kuskil oma sõdureid, siis pöörab maailm pilgu sinna. Vaatab ja saab teada, et Eestis on Afganistani järel brittide suuruselt teine välismissioon. Kes tunneb lähemat huvi, leiab kergesti materjale, miks tunnevad Baltimaad muret oma naabritega lähiminevikus korduvalt agressiivselt käitunud Venemaa pärast. Eesti oma 2% kaitsekulutustega SKP-st ja aktiivse partnerina, kes konfliktikolletes kaasa lööb, jätab ühtlasi usaldusväärse mulje. Kui seda kõike tunnustab Ühendkuningriigi valitsusjuht, siis see ongi ülikõva.

Maailma hapramaks muutunud julgeolek ei jäta tagasihoidlikkuseks kohta. Sõdu ei võideta ainult relvade, vaid ka avaliku arvamuse, südame ja mõistusega. Johnson andis tugeva signaali: ehkki Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, ei põgene ta vastutusest ühise julgeolekuruumi eest. Suurbritannia septembrikuine otsus suurendada kaitsekulutusi 2,6% võrra kinnitab, et tegu pole tühjade sõnadega.

Johnsoni visiidis võibki näha taotlust, et kodumaa avalikkus toetaks sõjaväe ja kaitsetööstuse tugevdamist. Näiteks Briti avalikkuse jaoks üks mõjukamaid lehti, tabloid Daily Mail keskendus oma kajastuses sellele, et valitsus võttis üle õhuväe peamise varustaja, kompanii Cobham.

Briti peaministri kinnitus NATO ühtsuse kohta pole julgeoleku ebakindluse ajal sugugi vähetähtis. Eestil tuleb võtta sellest maksimum, aga jääda ustavaks ka EL-i ühispositsioonile Brexiti kõnelustel.

Muidugi on õigus ka välispoliitika eksperdil Kadri Liigil, kelle sõnutsi oligi visiidi peamine mõte näidata peaministrit jõulude eel koos oma vägedega. Afganistan on kaugel, kuid Tallinna hea mugav tulla.

Teisalt jällegi, kui juba jutt Afganistanile läks, siis eks ole tõsi seegi, et märkimisväärne osa liitlaste avalikkust seostab enda laigulistest võitlejatest kuskil angaaris tehtud fotosid ohtlike kriisikolletega. Pole just meeldivaim kuvand.

Väikeriigina pole meil teha palju muud, kui võtta sellest maksimum ja mitte teha vigu. Valida õige positsioon näiteks olukorras, kus hea sõjaline liitlane hakkab pärast Euroopa Liidust lahkumist pidama ühendusega kaubandusläbirääkimisi. Ja kindlasti mitte lubada juhtpoliitikutel oma sõpru möödaminnes solvata, nagu viimasel ajal on juhtunud.