Tartu Rahu aastapäeva miiting Tartus Foto: Raivo Tasso

Välisluureameti eile avaldatud aastaraamat, kus analüüsitakse me riiki ähvardavaid julgeolekuohtusid, ei üllatanud. Küll aga ei väsi üllatamast mõni valitsuskoalitsiooni poliitik. Justkui ei annaks neile rahu, et aastaid jututeemaks olnud Vene oht ei olegi realiseerunud.

Alles see oli, kui riigikogu esimees Henn Põlluaas kuulutas, et ei jäta Venemaalt Petseri ja Narva-taguste maade tagasi nõudmist. Isamaa esimehes ja riigikogu aseesimehes Helir-Valdor Seederis tekitas vist Põlluaasa soolo kadedust – miks muidu oli tal vaja intervjuus ERR-ile põrutada: „Mina ei kuulu nende tarkade diplomaatide ja ametnike hulka, kes kinnitavad, et me ei saa paremat piirilepingut kui see, mis on praegu ette valmistatud.”

Õnneks on ka Isamaas tõepoolest targemaid inimesi kui Seeder. Isegi Vene kaardi kasutamises samuti vahel käredat stiili armastav välisminister Urmas Reinsalu ütles riigikogule aru andes, et valitsusel ei ole plaanis Venemaa föderatsioonile esitada piirijoone kulgemise kohta uut ettepanekut: „Ja kui see positsioon ei sobi kellelegi, siis jääb mul üle avaldada kahetsust.”

Kui kõrvutada välisluureameti Venemaa-hinnanguid ning Põlluaasa ja Seederi arvamusi piirilepingust, siis on selge: riigikogu eesotsas on julgeolekuoht.

Kui kõrvutada välisluureameti hinnanguid Venemaa strateegia kohta ning Põlluaasa ja Seederi arvamusi piirilepingu kohta, siis ei ole võimalik jõuda muule järeldusele kui see, et meie riigikogu eesotsas on julgeolekuoht.

Välisluureameti arvates ei ole Eesti Venemaale esmatähtis ja Venemaa tahab vältida NATO-ga otsest sõjalist konflikti, kuid ta võib otsustada Balti regioonis ennetava sõjalise rünnaku kasuks, kui kardab USA-ga konflikti eskaleerumist mõnes teises maailma regioonis. „Halvimal juhul võib sõjaline rünnak oleneda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel,” lisab välisluureamet.

See tähendab, et esiteks on Eestile kriitilise tähtsusega säilitada siin NATO vägede kohalolek. Ja teiseks, Eestil tuleb hoida oma välis- ja kaitsepoliitikas selget joont – näidata NATO-le, et me ise ka hoolime oma julgeolekust, ning mitte tekitada Venemaale lisakiusatusi ja ettekäändeid Eestit rünnata.

Petseri tagasisaamine on õllepoe taha, mitte riigikogu kõnetooli kõlbav jututeema ja ega piiriläbirääkimiste uuesti avamine ka palju targem jutt pole. Nende kõrgeimal riiklikul tasemel päevakorda toomine ei anna Eestile midagi juurde.