Tänasest lehest saate lugeda, et M.V.Wool on kohtult palunud õiguskaitset VTA ettekirjutuse tõttu, mille alusel tuleks sulgeda ettevõtte Harku ja Vihterpalu tehas ning hävitada kogu laoseis. Ka need tooted, millelt kalafirma väitel ei saaks listeeria isegi teoreetiliselt edasi kanduda. Kui kuulata kalafirma selgitusi, näib VTA karmus tõesti ülepingutatud. Seda enam, et see tuleb rohkem kui pool aastat pärast esimeste bakterite leidmist M.V.Wooli tootmisest ja toodetest.

150 inimest võib M.V.Wooli kalatehases tööta jääda. Ent töötajate kaitsmisest olulisem on taastada tarbijate kindlustunne.

Kui VTA ettekirjutusi uurida, avaneb mõnevõrra teistsugune pilt. Ka M.V.Wool pole üles näidanud täit otsustavust – ei ole teinud bakterist ja selle taasleidmisohust lahti saamiseks kõike võimalikku, vaid lootnud bakteri tõrjumisega toime tulla tootmist võimalikult vähe segades. Proovide võtmine ja tegemine on suurt täpsust nõudev töö ning tulemuste üle saab vaielda, nagu Andrus Veerpalu vaidles oma dopinguproovide üle. Aga see ei aita luua mainet, et toiduohutus on ettevõttele olulisim. Loomulikult on kahju, kui kalatootja pankrotti läheb ja 150 inimest töö kaotab, ent kõige tähtsam on taastada tarbijate kindlustunne. Sellega õigel ajal, st kohe tegelemine on tihti parim viis vältida majandusraskusi, mis võivad pankrotini viia.

Kuni VTA ja M.V.Wool vaidlevad ega saada tarbijatele selget sõnumit, et listeeriaprobleem on lahendatud, tuleb riskirühma kuuluvate toiduainete armastajatel rahustada ennast statistikaga, mis näitab, et listeeriasse surra on igal juhul üsna vähe tõenäoline. WHO andmetel nakatub aastas listerioosi 0,1–10 inimest miljoni kohta. Ja ehkki nakatunute suremus on väga suur (20–30%), on listeeriasse kümneid kordi vähem tõenäoline surra kui näiteks grippi. Oma toitu hoolikalt valides-töödeldes on igaühel võimalik seda riski veelgi vähendada. Teistest ettevaatlikumad peaksid olema rasedad, sest nende listerioosi nakatumise tõenäosus on keskmisest umbes 20 korda suurem.