JUHTKIRI | Koalitsioon pani me raha ooterežiimile
Kui sa pole suur ja sidemetega finantshai, siis soovitab üks eduka investeerimise põhireegleid olude muutumisega kiiresti kohaneda. Täpselt nagu rahandusminister Martin Helme on soovitanud pensionireformi vastastele: mitte vastu puigelda, vaid kohaneda. Kuidas siis kohaneda pensionireformiga, mille riigikogu eile küll vastu võttis, aga mille jõustumine pole veel sugugi kindel, sest riigikohus võib vaidlustada selle põhiseaduspärasuse?
Fondiosakute omanikud ei saa enne seaduse lõplikku jõustumist mõistagi veel midagi teha – sambas olevat raha praegu ette ära kulutama või lubama hakata oleks rumal. Pensionifondidel on samuti enne lõpliku selguse saabumist raske plaane teha. See tähendab, et fondide Eestisse tehtavad investeeringud, mis olid enne reformisegadust tõusuteel, enam ei suurene.
Oletame, et seadus lõpuks siiski jõustub ja fondidest saab hakata raha välja võtma. Reformijate usu järgi hakkavad inimesed seda targalt kasutama ja investeerima. Kaasandena lõppevat see, et Eesti on maailma majandusruumi finantsdoonor.
Paraku tuleb enamikul neist, kes soovivad väljavõetud raha ise investeerida, viia see endiselt peamiselt Eestist välja. Esiteks sel lihtsal põhjusel, et otse kinnisvarasse jms investeerimiseks on summa liiga väike ja Eesti väärtpabereid on liiga vähe. Isegi kui neid oleks, muutub Eesti majanduskeskkond pensionireformi tagajärjel riskantsemaks.
Riskantne on investeerida riiki, mille ministrite arvates piisab mistahes sammude põhjendamiseks ütlusest „meile tundub see hea plaan”.
Säästmist ja investeerimist – ükskõik kas praeguste fondide kaudu või iseseisvalt – jätkavad inimesed paigutavad seega edaspidi välismaale senisest veelgi suurema osa rahast. Raha ära kulutada otsustavad inimesed aga annavad ilmselt lühikeseks ajaks suurima hoo AliExpressi, Woltide-Boltide jms äridele, mis Eesti majandust uuele tasemele ei tõsta.