Fondiosakute omanikud ei saa enne seaduse lõplikku jõustumist mõistagi veel midagi teha – sambas olevat raha praegu ette ära kulutama või lubama hakata oleks rumal. Pensionifondidel on samuti enne lõpliku selguse saabumist raske plaane teha. See tähendab, et fondide Eestisse tehtavad investeeringud, mis olid enne reformisegadust tõusuteel, enam ei suurene.

Oletame, et seadus lõpuks siiski jõustub ja fondidest saab hakata raha välja võtma. Reformijate usu järgi hakkavad inimesed seda targalt kasutama ja investeerima. Kaasandena lõppevat see, et Eesti on maailma majandusruumi finantsdoonor.

Paraku tuleb enamikul neist, kes soovivad väljavõetud raha ise investeerida, viia see endiselt peamiselt Eestist välja. Esiteks sel lihtsal põhjusel, et otse kinnisvarasse jms investeerimiseks on summa liiga väike ja Eesti väärtpabereid on liiga vähe. Isegi kui neid oleks, muutub Eesti majanduskeskkond pensionireformi tagajärjel riskantsemaks.

Riskantne on investeerida riiki, mille ministrite arvates piisab mistahes sammude põhjendamiseks ütlusest „meile tundub see hea plaan”.

Milleks riskida investeerimisega riiki, mille ministrite arvates piisab mistahes sammude põhjendamiseks ütlustest „see on maailmavaateline valik” või „meile tundub see hea plaan”, kusjuures väidetav maailmavaadegi kõigub oportunistlikult? Milleks riskida investeerimisega riiki, kus rahandusminister ei oska öelda, mille järgi ta kavatseb oma suure reformi edukust hinnata? Sellest ei piisa, et ta tahab parandada teise pensionisamba loomisega tehtud viga. On ju vaja ka tagada, et nüüdne reform viiks Eestit soovitud suunas. Kui sa ei tea, mille järgi reformi edukust mõõta, siis magad maha vajadused reformi korrigeerida.

Säästmist ja investeerimist – ükskõik kas praeguste fondide kaudu või iseseisvalt – jätkavad inimesed paigutavad seega edaspidi välismaale senisest veelgi suurema osa rahast. Raha ära kulutada otsustavad inimesed aga annavad ilmselt lühikeseks ajaks suurima hoo AliExpressi, Woltide-Boltide jms äridele, mis Eesti majandust uuele tasemele ei tõsta.

Õnneks pole võimalus, et see õnnetu pensionireform mõne aja pärast ikkagi ajaloo prügikasti rändab, ka pärast eilset veel lõplikult kadunud.