Rein Raud Foto: Tiit Blaat

Ehkki riigi ja rahvana oleme väikesed, on eesti rahva ajalooline missioon 19. sajandist alates olnud „olla suured vaimult”. Teised väikeriigid, nagu näiteks Põhjamaad, on mitu korda tõestanud, et ka väikestes riikides saab teha üle kogu maailma mõjusat teadust ja hariduse kõrgele tasemele viia. Ning selle tulemusi ka ühiskonnale tutvustada.

Kui vaadata orientalist Rein Raua tõusu tabeli etteotsa, võib mõni ju muiata, et kuidas küll praegu kuigi mõjusa ametikohata inimene saab olla eespool Tartu ülikooli rektorist Volli Kalmust ja Tallinna tehnikaülikooli rektorist Jaak Aaviksoost. Kuid mitte alati pole mõju materiaalne. Arvamusliidrina kajavad Raua sõnad kahuripauguna, tekitavad huvi. Tal pole olnud hirmu sõnarelva kasutada. Kelle sõna kajaks rohkem? Kalm ja Aaviksoo on ilmselgelt põhjendatult omal kohal, nende mõjukust aga toetab ka administratiivne käteväänamine.

Nimekirjas on mitu loodusteadlast, samal ajal võib mõnda üllatada, et teadusetipud, nagu Richard Villems, Mart Ustav ja Ülo Niinemets, seda tabelit ei juhi. Hea meel on näha, et tabelisse on mahtunud ka majandusinimene – tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika õppejõud Rainer Kattel, kes samuti avalikes debattides aktiivselt kaasa lööb. Kuid sellenädalaste kehva majanduskasvu uudiste taustal on pisut kahju sellest, et majandusteadlaste roll mõjukate nimekirjas temaga piirdubki. Jääb üle vaid soovida, et järgmises seesuguses tabelis oleks majandusteadlaste osatähtsus senisest suurem. Sest kui majandusteadlasi edetabelis õieti näha pole, kuivõrd saame sel juhul öelda, et meie majandus on teaduspõhine?

#mojukad2015