Torm viis Lihula elumajalt katuse. Foto: Tiit Blaat

Möödunud reedel Eestit tabanud tormi haripunktis oli ligi 8000 elektrikatkestust ja mõned majad katuseta. Koroonakriisi kõrval on see väike mure, ent siiski meenutus, et enne pandeemia puhkemist räägiti maailmas palju kliimamuutusest, mille üks tagajärgi on äkiliste ilmanähtuste sagenemine. Viirus ei ole kliimamuutust peatanud, vaid üksnes uudistevoos tagaplaanile lükanud.

Seda arvestades on kahju, et eriolukorra ajal on Eesti valitsus kliimaküsimustele selja keeranud. Kõigepealt Eesti Energiale veel ühe õlitehase rajamiseks raha andes ja seejärel lisaeelarvega, mis võib Eesti keskkonnainvesteeringuid vähendada, kuigi Euroopa Liidus alanud rahasaju tingimustes tingimata ei peaks. Vähendamise põhjus on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu vähenemine hinnanguliselt 62,6 miljoni euro võrra. Näiteks vähendatakse sel põhjusel korterelamute energiasäästu, transpordi alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu ja raudteeprojektide eelarvet 13,9 miljoni euro võrra ning avaliku sektori hoonete energiasäästu ja taastuvenergia projekte 8,8 miljoni euro võrra.

Eesti kliima- ja keskkonnainvesteeringutest ei tohiks koroonakriisi tõttu kergekäeliselt loobuda. Vastupidi, abiprogrammid võiksid olla nende poole kaldu.

Elamute energiasäästu puhul võib vähemalt loota, et Kredexi sajamiljonilisest rahasüstist jagub midagi ehitussektorisse. Ent üldiselt iseloomustab valitsuse praegust hoiakut kliimainvesteeringute küsimuses rehepaplik ja riskantne investeering õlitehasesse, mis üksnes pikendab Ida-Virumaa langust, mitte ei too piirkonda sellest välja. Hoolimatus keskkonna ja inimeste tervise vastu on ka diislikütuse aktsiisi langetamine. Nagu lisaeelarve seletuskirjas öeldakse, põhjustab see pikemas perspektiivis tõenäoliselt õhukvaliteedi halvenemist, eriti tiheasustusega aladel.

Eesti kliima- ja keskkonnainvesteeringutest ei tohiks koroonakriisi tõttu kergekäeliselt loobuda. Vastupidi, riiklikud abiprogrammid võiksid olla kaldu just energiasäästu, taastuvenergeetika, autonoomse kohaliku elektrivarustatuse ja muu sellise poole. Nende valdkondade edenemist on vaja, et Eesti inimeste ja ettevõtete vastupanuvõime oleks tulevastes kriisides parem.