Juhtkiri: lepe, mis võib muuta maailma

Iraani ja USA läbirääkimisi Kreeka ja euroala läbirääkimistega võrrelda on sama hea, kui võrrelda traktorit ja oravat – teema on täiesti erinev, osalised samuti.

Põhjust neid siiski kõrvutada annab see, et eile Iraani-USA
läbirääkimistel saavutatud kokkulepe võib me elu tulevikus mõjutada
rohkemgi kui Kreeka käekäik. Nafta hind juba tegi uudise peale, et
Iraani ootab ees isolatsioonist pääsemine, jõnksu allapoole.

Kui Iraan sanktsioonidest vabaneb, avaneb Euroopal võimalus vähendada oma sõltuvust Venemaa gaasist ja naftast. Tänavu hakati Türgis ehitama gaasijuhet, mille esimene eesmärk on transportida EL-i Aserbaidžaani gaasi, kuid pikemas perspektiivis huvitab juhtmeoperaatori aktsionäre ka Iraani gaas. Kui president Obama sõlmitud lepe ei ärata USA kongressis ületamatut vastuseisu, jõuab pikk perspektiiv varem kätte. Sama teed pidi saab hakata Euroopasse tooma ka Iraani naftat. Loomulikult kõigub nafta ja gaasi hind ka pärast seda loendamatute tegurite mõjul endiselt üles-alla, aga Iraani ekspordikeeldude tühistamine kuulub hinda madalamale suruvate mõjurite hulka.

Positiivne on ka see, et suhete normaliseerimine Iraaniga võimaldab USA-l ja EL-il hakata tegema Iraaniga tihedamat koostööd Islamiriigi tõrjumiseks. Islamiriik esindab sunniitlikku islamiäärmust, Iraanis valitseb šiiitlik islam, mille esindajaid peab Islamiriik kõige hullemateks usutaganejateks.

Kokkulepe annab veel ühe nafta- ja gaasiallika ning liitlase Islamiriigi tõrjumiseks.

Iraan on küll Liibanonis baseeruva sõjalise islamiliikumise Hizbollah’ ja Süüria presidendi Bashar al-Assadi suur toetaja. Mõlemaid peab endale tõsiseks ohuks Iisrael, aga väljaspool Iisraeli võib seda pidada üksnes Iraani väikeseks iluveaks. Lähis-Ida suurim probleem on praegu Islamiriik, mille hävitamisse suhtuvad USA sealsed sõbrad nagu Saudi Araabia küllaltki kahepalgeliselt. Iraani tugevnemine muudab Lähis-Ida jõudude vahekorda, loodetavasti konfliktide taltsutamise poole.

Iraaniga sõlmitud kokkuleppe osalised on peale USA teisedki ÜRO julgeolekunõukogu alalised liikmed, sealhulgas Venemaa, keda huvitab Iraanile relvade müümine. Samuti loodab Venemaa, et Iraan astub pärast paariastaatusest vabanemist Shanghai koostööorganisatsiooni liikmeks, andes sellele lääne vastukaaluks loodud ühendusele suuremat kaalu. Kummagi kaalutluse pärast pole Eestil põhjust praegu sügavat muret tunda.